Eesti pere eksootilised lemmikud

Eesti Loomakaitse Seltsi andmetel armastavad eestlased eksootilistest loomadest kodus pidada kõige enam viirpapagoisid, tšintšiljasid ja kilpkonni.

Loomakaitse seltsi küsitlus on esimene katse uurida, millised loomad ­Eesti kodudes elavad ja milliseid neist eelis­tatakse.

Uuringule vastanud ligi paarisaja loomapidaja vastuste põhjal võib öelda, et eriti populaarsed on mitmesugused papagoid – neid oli peredes saja ringis. “Üllatav on see, et kodudes peetakse väga palju suuri linde,” ütleb Loomakaitse seltsi eksootiliste loomade projektijuht Kadri Võrel ja nimetab eraldi maailma intelligentseimad, aafrika hall- ja amazonase papagoid.

Seda, kui palju kodudes hiiri-rotte-hamstreid-jäneseid ja teisi sageli paljunevaid tegelasi elab, on võimatu öelda. Kes neid pesakondi jõuab üles lugeda! Sestap näitavad ka küsitluse vastused pigem suundumusi ja loomapidajate eelistusi kui loomade tegelikku arvu.

Igatahes eriti popid on ka kilpkonnad. Sellest annab tunnistust kas või fakt, et igal aastal leitakse mitu loomakest jõgedest. “Soomes on mõnes veekogus juba ära visatud kilpkonnade kolooniad.

Pole välistatud, et meilgi võib midagi sarnast tekkida. Kilpkonnade väärkohtlemist ja väljaviskamist on ikka väga palju.” Võrel toob näiteid, kuidas sobiva valgustuse puudumise pärast on loomade kilbid moondunud või kuidas loomal on selle sisse keti jaoks auk puuritud.

Ka teiste lemmikute väärkohtlemist esineb tohutult palju: kuldkalasid hoitakse ikka veel väikestes ümmargustes akvaariumides, linnud on pistetud liiga pisikestesse puuridesse, akvaariumide temperatuurid on valed, taimetoitlastest loomi söödetakse putukatega jne.

Uuringust selgus muide ka, et eksootiliste loomade pidamine on muutunud populaarsemaks just viimasel ajal, sest loomakesed on küsitlusele vastanutel kodus olnud enamasti paar-kolm aastat.

“Aga enamik eksootikutest on üsnagi pika elueaga – suured papagoid elavad umbes 80 aastat ja keskmine roomaja vähemalt 15 aastat,” rõhutab Kadri Võrel. Nii et need, kes võtavad aarapapagoi 40aastaselt, peavad loomapidamise asjus hakkama kokkuleppeid tegema juba oma lastega.

Caroliina Rand ja tema sigatsev põrsas

Rafi ehk pikemalt Rafaello saab jaanipäeva paiku neljaseks. Süüa on ta kõigi nende nelja aasta jooksul väga armastanud ning isu ei näi vaibuvat. “Loosi läheb kõik peale sibulate, küüslaugu ja oliivide. Kaalikat katsub ka pika hambaga, aga kui see korralikult ära koorida, tükeldada ja nõudliku häälega seletada, et kaalikas on väikestele sigadele kasulik, teeb Rafi alistunult “öhh” ja pistab kaalikatükid pintslisse,” kirjeldab Caroliina oma lemmiku isusid.

Rafile maitsevad aga väga ka kõik kreemised-kooresed toiduained, näiteks jogurtid ja kohupiimakreemid. “Hea isu on muidugi vahva, kuid sellega kaasneb ka oht minisiga üle sööta. Kui üks roosa saba lehvitav tegelane oma pisikeste notsusilmadega küsival pilgul otsa vaatab, on väga raske talle mitte ampsu anda. Seda enam, et ta on viisakas põrsas ja ütleb alati sea keeles aitäh.”

Paari aasta eest läks notsupoiss Caroliina reisi ajaks hoidja juurde kostile. “Siga avastas uut korterit väga aktiivselt. Kuna ta kippus juhtmeid närima ja tuba ümber tapetseerima, pandi ta päe­vaseks ajaks, kui kedagi kodus polnud, kööki. Koju jõudes leiti eest ühtlase paksu kuiv­ainete kihiga kaetud esiku- ja köögi­põrand. Rafi, va põrsas, oli õppinud põrandal asuvat köögi­kapi ust lahti tegema ning seal asuvate tangainete ja muu maitsvaga endale mõnusa äraolemise korraldanud!”

Kadri Võreli konnake saabus lillede vahel

;“Nad hakkasid lillepoes ühe taime küljest lehte ära võtma ja siis see;hüppas eest ära.” Kadri helekollane konnake oli saabunud Eestisse;lillede vahel.

;Hiljem selgus, et tegu on Aasiast pärit liigi, otsetõlkes “kuldse;lehekonnaga”. Tema eripära on, et ta koeb vahust moodustise sees vee;kohal.

;“Ja õhtuti, kui maja juba vaikne on ja kõik on pime, siis kostab üle;terve maja kõva röögatus, mida ei annagi vist millegagi võrrelda.;Igatahes ei oskaks seda häält konnaga seostada. Ta ütleb mulle head ööd;niimoodi.”

;Kui Kadri konnaga pildi jaoks poseerib, hüppab see tal peost kogu aeg;minema ja maandub lõpuks oma klaaskorteri ette. Konna naaber on muide;suur karvane ämblik.

Sibelle Lee lemmikud on leeguanid 

;Sibellel on praegu kodus viis leeguani. Ferdinand (4) oli neist kõige;esimene ja sellepärast on ta ka kõige tähtsam. Läinud suvel sai ta;Friidaga (3) (kelle Sibelle sai 50sentimeetrise jupina Tallinnast;loomapoest) 20 muna. Kaheksa poega hauti välja ja need läksid uute;omanike kätte. 

;Leeguanidel on puu otsas ronimiseks küünised – need on väga-väga;teravad ja sellepärast on perenaisel käsivarred pidevalt kriimustatud.;“Sellest pole midagi, ma olen sellega harjunud!” ütleb Sibelle reipalt.;Oma lemmikuid peab ju ikka sülle võtma ja natuke väntsutama. “Emased on;kusjuures tigedamad, kuigi Friida on enam-vähem taltsas, tema laseb end;sülle võtta.”

;Killu (6) tuli peresse viieaastasena. Tema sattus hiljuti haig­lasse,;sest talle tehti operatsioon, mis oli esimene sellelaadne Eestis. Tal;oli kõhus 63 viljastamata muna ja need opereeriti välja ning loom;steriliseeriti ära.

Tatjana Lagutkina kuldnokal oma baar

Kuldnokal on isegi omanimeline baar Kohtla-Järve lähistel. Rokki armastab jäljendada ukse kriuksumist, uksekella ja telefonihelinaid.

Talle meeldivad väga puuviljad, eriti viinamarjad, aga nokka mööda on Rokkile ka tomatid, hapukoor, mahl ja õlu. Mõnikord paneb ta pihta suitsukonisid. 

Kui peremees koju tuleb, kostab juba uksel küsimus: “Kto tam?” (Kes seal on?). Peremees vastab: “Papa prišol” (isa tuli).

Rokki mõtleb ja ütleb: “Papa prišol? Davai prohodi!” (Isa tuli? Tule siis edasi!). Puuris vett vahetades või muud meelehead pakkudes kuuleb perenaine alati kiituseks – “horošo” (hästi).

Pere kassi Plutoga armastavad nad mängida tagaajamist. Ja kui kass lõpuks ära väsib, hakkab Rokki teda narrima.

Kõige levinumad ja eksootilisemad lemmikud

;Linnud

;1. Viirpapagoid
;2. Nümfkakaduu
;3. Jakod ehk aafrika hallpapagoid
;4. Amazonase papagoid
;Kõige eksootilisemad: paradiisilinnud, burkiid.

Imetajad

;1. Tšintšilja e villakhiir
;2. Deegud
;3. Ogahiired

;Kõige haruldasemad on aga kääbusmarmosett (väike ahviline, pildil), mägiveis ja vöötorav, aga ka roosad ja mustad minisead.

Roomajad

;1. Punakõrv-ilukilpkonn
;2. Kuningboa
;3. Stepikilpkonnad
;4. Roheleeguan

;Kõige haruldasemad on eri mürkmaod ja varaanid.

Kahepaiksed

;1. Kannuskonnad
;2. Cynops orientalis
;3. Paramesotriton guangxiensis

;Kõige eksootilisemad loomad: eri kärnkonnad ja lehekonnad.

;Akvaariumiloomad

;1. Gupid
;2. Skalaarid

;Haruldasemad on mereakvaariumide elanikud, näiteks väiksemad haikalad.

*
Info eksootiliste loomade kohta

• Sel nädalavahetusel saab eksootilisi elukaid näha Türi kultuurimajas, kus on eksootiliste lemmikloomade päev. Lisaks ettekannete kuulamisele saab vaadata Eesti kodus peetavaid roomajaid, kahepaikseid ja lülijalgseid.
  
  

• Roomajate, kahepaiksete ja selgrootute liikide huviliste foorum: reptile.ee
  
  

• Akvaariumihuviliste foorum: akvarist.ee
  
  

• Papagoipidajate foorum: papagoimaja.forum.co.ee
  
  

• Eesti Loomakaitse Selts: www.loomakaitse.ee