1914
Esimese maailmasõja algusega kukkus juba turvalisena näima hakanud maailm kokku. Eestlase rahakotile tähendas see vaat et sajandi hoopi. 27. juulil 1914 andis tsaarivalitsus välja seaduse, mis lõpetas rahatähtede vahetamise kulla vastu. Seni oli näiteks kullast kümnerublane münt olnud samas väärtuses mis paberist kümnerublane. Nii olid nii mõnedki eestlased vahetanud oma kulla paberi vastu – sedasi oli sääste mugavam hoida. Mõned aastad hiljem muutusid paberrublad väärtusetuks.
1917
Suur segadus algas 1917. aasta veebruarirevolutsiooniga, mis tõukas troonilt Nikolai II. Võimule saanud Ajutine Valitsus lasi ringlusse nn duumarublad ning 20- ja 40rublased kerenskid. Viimatimainitud, Ajutise Valitsuse juhi Aleksander Kerenski järgi nime saanud paberrahad läksid käiku lausa poognatena, mida igaüks sai vajaduse järgi lahti lõigata. Endiselt kehtisid ka tsaarirublad. Oktoobripöörde järel võimu haaranud bolševikud muutsid 1918. aasta alguses rahaks mitmesuguseid võlakohustusi, laenutähtede kuponge ja obligatsioone. Tollaseid aastaid iseloomustab see, et uued võimud trükkisid juurde uusi rahasid, jättes samas käibele ka kõik eelnevad.