04.06.2010, 00:06
Eesti rahareformide tuultes
Viimase saja aasta jooksul on Eestist üle käinud hulganisti rahareforme. Veel üks ootab oma järge.
FOTO:
Möödunud sajand raputas eestlaste rahakotti kümmekond korda. Neid suuremaid raputusi võib rahareformideks nimetada tinglikult, kuna täpset piiri reformi ja muutuse vahel polegi kerge tõmmata. Tavainimese jaoks sel erilist vahet pole, sest stressi ja paanikatki kutsusid need ühtviisi esile. Kui palju sääste on rublade-markade-kroonide korduvates vahetumistes tuulde lennanud, ei oska vist keegi kokku lüüa.
1914
Esimese maailmasõja algusega kukkus juba turvalisena näima hakanud maailm kokku. Eestlase rahakotile tähendas see vaat et sajandi hoopi. 27. juulil 1914 andis tsaarivalitsus välja seaduse, mis lõpetas rahatähtede vahetamise kulla vastu. Seni oli näiteks kullast kümnerublane münt olnud samas väärtuses mis paberist kümnerublane. Nii olid nii mõnedki eestlased vahetanud oma kulla paberi vastu – sedasi oli sääste mugavam hoida. Mõned aastad hiljem muutusid paberrublad väärtusetuks.
1917