Eestis kogub hoogu kanepikasvatus

Põranda alla surutud kanepiviljelus on juba kolmandat aastat legaalne.

Politsei nabis kinni Põlvamaal Mooste laadal kuivatatud kanepiga äritsevad poisikesed.

Kust kraam pärit on, nõudis politsei.

Siitsamast lähedalt põllult, kinnitasid marakratid särasilmil.

Põlvamaal ongi juba teist aastat Mooste katsejaama kanepipõllud, kus toimetab staažikas sordiaretaja Kalju Paalmann. Mõni hektar õlikanepit, teist sama palju kiukanepit – ning mitte ühtki narkotaime, iga viimne kui seeme Euroopa Liidu poolt kontrollitud ja mulda lubatud.

Hoolimata sellest, et vähemasti 30 sorti kanepiseemet võib Euroliidus puhta südametunnistusega kasvatada, on kanep ikka põranda all: legaalse kanepi kasvatusest Eestis pole keegi õieti kuulnud. Julgeid, kes oma maadele on kanepipõllud rajanud, võib üle Eesti kokku lugeda sõrmedel: kuus-seitse inimest mandril, paar meest Saaremaal. Kokku 160 ­hektarit, mis on Eesti põllumajandusmaad (834 000 hektarit) arvestades tilk kerisele.

Tõsi, kanepi kasvatamine sai Eestis võimalikuks tänu euroseadustele. Enne 2005. aastat ei maksnud seda teemat tõesti torkida – kõigil on meeles talunik, kes moonisaiakeste tarvis toorainet kasvatas ja millega see lõppes: toonase siseministri Edgar Savisaare eestvõttel korraldas politsei võimsa haarangu ja rullis õitsva moonipõllu üle.

Kui perekonnas on üks kurikael, kes perekonna nimele häbi teeb, siis on suguvõsa au ja hea nimi määritud. Nii on ka kanepiga. Alates möödunud sajandi 30. aastatest, mil kanepikasvatus kui ühiskonnale ohtlik keelustati, on koos pesuveega ka laps välja visatud. India kanepi omaduste tõttu pidid põranda alla kolima ka hariliku kanepi vormid. Ülimalt tervislike tekstiilide, kosmeetika ja ehitusmaterjalide (kokku ligi 20 000 tootenimetust) areng jäi soiku.

Iga uus on unustatud vana. Kas kanepist võib saada samasugune lootustega väetatud trenditaim nagu söödapeet, astelpaju ja raps?

Jalutuskäigud kanepis

Maheda meelelaadiga tallinlanna Lilian Hankewitz rajas Harjumaale kolmehektarilise kanepipõllu. Suvel näeb see uhke välja: kanepitaimed viskavad pikkust kuni neli meetrit, põllu kohal levib tugev kanepiparfüüm. Olgu pealegi, et taimedes pole kurikuulsat tetrahüdrokannabinooli, on neis palju teisi lõhnavaid eeterlikke ühendeid. Lilian imetles kanepiseemne jahil linnuparvi ja kutsus kanepivõsasse jalutama oma astmaatikust sõbrannasid, sest kanepi aroom on nende kopsudele kasulik ka ilma narkota.

Sügisel sai Lilianile selgeks, et ta jääb oma põlluga hätta. Keegi ei oska seda metsa koristada. Tavaline kombain seda bambustugevat vart ei murra. Ta ei kavatse esimese ebaõnnestumise pärast meelt heita. Õhtuti meisterdab ta uhkeid kanepikiutäidisega istmekatteid.

Nüüd, kevadel sõidab Lilian linnast oma “metsa” äärde, mis näeb suursugune välja ka kõrrepõlluna. Proua lappab põlluveeres ingliskeelset käsiraamatut kanepibetooni valmistamisest. See on üks tema tulevikuplaanidest. “Seitse osa kanepi hakkemassi, kolm osa lupja ja natuke vett ja segu tuleb sama vastupidav kui betoon. Ainult tunduvalt tervislikum. Ja seinad tulevad tunduvalt paremate omadustega kui põhupalli-savimajas.”

Lilian kiidab kanepiteed ja seemneid, mida praegu müüakse meie mahekauplustes. Suurem osa neist toodetest on aga sisse toodud kaugetest maadest, muutes seega jutud ökoloogilisest majandamisest blufiks.

Kanep sisaldab rohkem oomegaühendeid kui kalamaksaõli, s.t ta on tugev looduslik antidepressant, vähendab südamehai& amp; shy;gusi, lupjumist jne, räägib Lilian õhinal.

Põllumehed ja vabrikandid

Kui mahepõllundus on ökofriikide meelelahutus, kellele kasum on teisejärgulise tähtsusega, siis suurfarmerid vaatavad kanepikasvatusele ilma rohelise uduta silmis. Hans Kruusamäe sada hektarit kanepit laiub Väike-Maarja kandis. Eesti suurim kanepikasvataja on pessimistlik.

Ta proovis möödunud aastal – ja maksis ärile peale. “See pole mingi taevamanna või Eesti Nokia,” on Hans veendunud.

Kõik need ökojutud on ju toredad, aga kui su põllul hektarite kaupa laiub neljameetrine tugeval jalal seisev kanepimets ja seda isegi koristada ei osata, rääkimata siis sellest, et toorainega (kanep annab hektarilt umbes kaheksa tonni saaki) midagi peale pole hakata, kaob isu ajaloolisi põllukultuure taastada.

“Kui ka sel aastal kasumit ei tule, siis mina enam kanepit maha ei pane,” jääb Hans konkreetseks ja selgitab: “Hetkel pole toorainele väljundit – meil pole kanepit töötlevat tööstust.”

Ja lisab, et tänavusest aastast saab Eesti kanepitootmise murranguaasta: kas siis edasi või... vanaviisi, s.t ilma kanepikultuurita.

“Kui meie siin ütleme, et sel kasvatusel pole mõtet, siis ei pane seda seda keegi maha.”

Näiteks tuttava rapsiga ei pea oma pead vaevama, ütleb Kruusamägi. Rapsi kasvatada on vähemalt kaks korda kasulikum.

Seni aga segab Hans Kruusamägi kanepiseemneid pudrusilma ja meepurki.

Mooste mees Kalju Paalmann on siiski palju optimistlikum: “Kanepil on väga palju kasutusalasid: suur biomass, haigused seda taime ei võta.” Tal on ettepanek ka linnameestele: kuna üks hektar kanepit toodab kolm korda rohkem hapnikku kui üks hektar metsa, siis võiks linnaparkidesse ja haljasaladele kanepiväljad külvata.

Tegelikult on Eestis ka kanepit töötlevale tööstusele mõeldud.

Noor keskkonnatehnoloog Ago Siiner ja tema kompanjon Tarmo Tael (OÜ Perfect Plant) hakkavad käivitama Kesk-Eestis kanepitehast. Sellesse tuleks kaks liini: üks pressib õli ja teine toodab kanepi­kiudu.

Nii oleks see juhul, kui Eestis oleks piisavalt kanepikasvatajaid: neid oleks vaja vähemalt kümme korda praegusest rohkem.  Aga ei ole. Tehast ka veel ei ole.

“Inimesed ei oska tegelikult kanepit kasvatada, aga meie ei saa lubada, et meil tehase liinid seisaksid,” ütleb Ago Siiner. Nüüd nad siis panustavadki kanepikoolitustele.

Niisiis viib Perfect Plant kokku ostetud tooraine välismaale. Saksa ja Prantsusmaa kauplustes võib toidulettidelt leida Eestis toodetud kanepist õli.

Narkovaba küll, aga...

Peab olema kõrgharidusega botaanik, et palja silmaga harilikul kanepil (cannabis sativa) ja narkokanepil (cannabis indica) vahet teha. Asjatundja muidugi teab ka seda, et Eesti kliimas ei ole üldse võimalik seda “paha” kanepit välitingimustes kasvatada. Sellest hoolimata hoitakse kanepi­kasvatajatel silm peal, ja väga valvsalt. Savisaare kombel tankiga üle põllu enam rullida ei tohi, aga uurida tohib küll. Kanepikasvataja peab intrigeerivast aiakultuurist kohalikku konstaablit informeerima, ei muud.

Ka noor vabrikant Ago Siiner teavitas oma katsepõllust kohalikku konstaablit nagu kord ja kohus.

“Meilt nõuti seepeale, et põllul peab olema 24tunnine mehitatud valve, ja kui seda ei tagata, siis videovalve,” räägib Siiner. Neil läks aega, et teha seadusesilmale selgeks, et selliseid nõudeid küll ei ole, kui on ette näidata seemnete legaalset päritolu tõendav paber. Siiner tellis Rootsist vastava kohtulahendi ja mehed näitasid selle politseis ette.

Suvel, kümne päeva jooksul pärast taime õitsemist, tulevad PRIA (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni amet) ametnikud ja tipivad põllud risti-põiki läbi: igalt hektarilt nopitakse viiskümmend taimelatva ja saadetakse keskkriminaalbüroo narkolaborisse uuringutele. Kui kuskil (soojemas) riigis on lubatud näitajat kas või mikroskoopilises ulatuses ületatud, peavad PRIA neiud koguma 200 taime hektarilt.

Hans Kruusamägi: “Tõeline tsirkus, mis siis põllu peal käib. Kontrollid käivad mööda põldu, iga lapi pealt võtavad kakssada taime. Terve autotäie taimi vedasid kaasa. Inimese usaldamine on täiesti ära kadunud.”

Kuidas Eesti kanepi tase on?

Ago Siiner: “Väga hea. See tähendab – alla ohtliku piiri.”

...Mooste laada poisikesed said kanepi müümise eest nahutada – naabri­onu põllult näpatud ja narkokanepi pähe müüdud THC-vaba kraam oli ju ikkagi ostja petmine.

Põllundusbuumid Eestis

• Mais – viiekümnendatel
  
  
• Söödapeet – seitsmekümnendatel
  
  
• Raps – üheksakümnendatel
  
  
• Astelpaju – sel sajandil
  
  
• Maarjakask – kestab

Mida kanepist saab

• Ehitusmaterjale
  
  
• Tekstiili
  
  
• Tselluloosi
  
  
• Paberit
  
  
• Ravimeid
  
  
• Õli
  
  
• Seemneid
  
  
• Küttematerjali
  
  
• 1941. aastal ehitas Henry Ford kanepist ja nisupõhust auto
  
  
• Kuni 1937. aastani oli 70–90% köiest valmistatud kanepist
  
  
• Levi Straussi algupärased teksad olid valmistatud kanepist
  
  
• 4. juulil 1776 väljaantud Ameerika isesesvusdeklaratsioon oli trükitud kanepipaberile

Õlikanepi tasuvusanalüüs

• Kanepiseemne (Finola) hind – 129 kr/kg
  
  
• Külvinorm – 25 kg hektarile
  
  
• Saagikus – 0,8–2 tonni hektarilt
  
  
• Väetis 600 kr
  
  
• Seemne tagasiostuhind  – 5200 krooni tonn
  
  
• Mahekasvatatud kanepi kokkuostuhind – 9000 – 11 000 kr/t
  
  
• Kulud maa harimisele – 2270 kr/ha
  
  
• Plusspoolele erinevad põllumajandustoetused (umbes 2000 kr/ha)