20.06.2008, 00:00
Eestis on maksustatud nii surma kui õigust elada
Väike spikker rahandusminister Ivari Padarile ja teistele, kes räägivad uute maksude kehtestamise vajadusest.
Maailma vihatuim maks on isikumaks. Seda võetakse õiguse eest
olemas olla. Maksu vältimiseks on kaks võimalust: minema kolida
või ära surra.
Praegu lõõbitakse
peamaksust tavaliselt netikommentaarides, kuid esimese Wabariigi ajal andis nn
kogukonnamaks märkimisväärse osa valdade tuludest ning
isikumaksu korjamise loa andis igale vallale ja linnale ka Mart Laari esimene
valitsus.
See oli
küll veidi kummaline, sest Laari suure eeskuju Margaret Thatcheri
särav karjäär katkes just isikumaksu tõttu. Raudne Leedi
asendas aastatel 1989–1991 Suurbritannias aastasadu kehtinud
kinnisvaramaksu sisuliselt peamaksuga ja lõpetas poliitilise laibana.
Moodsas Eestis rakendas ainsana isikumaksu Harjumaal asuv Nissi vald.
Mais 1995 kehtestas sealne volikogu maksumääraks 50 krooni aastas.
Eelarve nägi ette, et vald teenib uue maksuga 30 000 krooni. Tegelikult
laekus vaid 4300 krooni ning alates jaanuarist 1997 tühistati maks
sootuks.
Isikumaksu võtmise võimaluse lõpetas
Riigikogu kuus aastat tagasi, sest pärast Nissi eksperimenti ei julgenud
ükski omavalitsus seda enam kehtestada.
Laar tahtis
teenida ka surma pealt
Surm on mujal maailmas
kahekordselt õnnetu sündmus, sest lisaks lähedase inimese
kaotusele sekkub sündmustesse harilikult ka maksuamet, kes küsib
pärandimaksu.
Maksu määr sõltub tavaliselt
pärandiosa suurusest ja sugulusastmest: abikaasale, lastele ja
elukaaslasele on määr väiksem, õdedele-vendadele ja
vanematele kõrgem, mittesugulastele eriti kõrge.
Loomulikult proovis surma maksustada ka Eesti riik. Mart Laari esimese
valitsuse aegne maksukorralduse seadus nägi ühe riikliku maksuna ette
kinke- ja pärandimaksu. Maksu ei kehtestatud aga kordagi ning praegu pole
teda enam riiklike maksude nimekirjas.
Sotside idee:
kinnisvaramaks pluss riigilaen pensionäridele
Hiljutist buumi arvestades on imelik, et Eestis ei kehti kinnisvaramaks.
Siiski pole idee tundmatu. Detsembris 1999 levitasid seda mõtet sotsid
(tollase nimega Mõõdukad), kelle saadik Jaan-Hans Kuks
rääkis Äripäevas, et “on loomulik võtta seda
maksu neilt, kes on kokku ostnud sadade miljonite kroonide väärtuses
kinnisvara. Oleks kohane küll, et mõnesajamiljonilise kinnisvara
pealt maksaks [kinnisvaraärimees Ernesto] Preatoni aastas mõne
miljoni maksu.”
Rahandusminister Siim Kallas esitles tookord
valitsusliidule plaani, et aastaks 2005 kaob Eestis maamaks ja asemele tuleb
kinnisvaramaks.
Aastatel 1998–1999 arutatud
kinnisvaramaksu versiooni tutvustab raamatus “Maksundus”
majandusteadlane Paul Tammert. Riik kavatses kehtestada hoonetele ja
rajatistele väärtuse miinimumpiiri. Piiri ületanud kinnisvara
läinuks maksustamisele, alla piiri jäävate objektide puhul oleks
maksustatud ainult maad. Miinimumpiir olnuks näiteks suvilate ja korterite
puhul 100 000 krooni.
Pensionäridele kavatses riik peale suruda
eraldi hüpoteeklaenu. Madala sissetulekuga invaliidsus- ja
vanaduspensionäridest kinnisvaraomanikud, kes ei saa üüri- ega
renditulu, ei oleks pidanud kinnisvaramaksu tasuma, kuid nende võlg
oleks kantud kinnisturaamatusse ja see oleks tulevasel kinnistu
müügil hinnast maha arvestatud, eeldatavalt pärast omaniku
surma. Riik kavatses korjata laenult ka intresse.
Luksusautomaks soosib romudega reostajaid
Eelmistel sajanditel maksustati luksuskaupadena ratsahobuseid ja
tõldu.
Praegu käib jutt autodest. Mais esitlesid sotsid
ideed keht
estada nn luksusauto maks mootorsõidukitele võimsusega üle
139 kW. Sellise maksu alla läheks ligi 28 000 autot ja riik teeniks aastas
üle miljardi krooni.
“Räägime luksuslikest ja
ülivõimsatest maasturitest, sportautodest ja limusiinidest, nagu
Hummer, Mercedese S-klass, Jaguar jms. Need on autod, mille ostuhind ja
ülalpidamiskulud on niigi väga suured ning mis tarbivad 12–20
liitrit kütust 100 kilomeetri kohta. On igati õiglane, kui sellise
hobi harrastajad maksavad igal aastal täiendavalt 36 000 – 54 000
krooni maksu, sest nende tarbimisharjumused on keskkonnavaenulikud,”
teatas üks tuntumaid sotse Hannes Rumm.
Reformierakonna
üks võtmepersoone Keit Pentus kuulutas kohe, et
“luksusautomaksu sellisel kujul võiks nimetada ka
kadedusmaksuks”.
Üks tuntud advokaat leidis, et mootori
võimsuse ning keskkonnasäästlikkuse vahel ei ole otsest seost.
Paljud uuemad ning suurema mootoriga autod on oluliselt väiksema
kütusekulu ning heitgaasi CO2-sisaldusega kui väikese
võimsusega vanemad autod. Näiteks mõni S-klassi
Mercedes-Benz on keskkonnasäästlikum kui üle kahe korra
nõrgem Lada Niva.
Hollandis kehtivad limonaadiaktsiis
ja kraaniveemaks
Keskerakonna liider Edgar Savisaar ja tema
endine nõunik Jaan Õmblus tegid esmaspäeval mitu ettepanekut
majanduskriisi lahendamiseks. Muuhulgas soovitasid nad ajutiselt
mõningaid aktsiise langetada ja alles teatud aja jooksul viia Euroopa
Liidu poolt ette nähtud tasemele.
Tegelikult hakkame mitmes
valdkonnas euronormidest juba mööda kihutama: näiteks kange
alkoholi aktsiis ületab juulist euromiinimumi üle kahe korra, samuti
on möödunud ELi alamtasemest pliibensiini, diislikütuse ja
petrooleumi aktsiisid. Elektriaktsiis ületab alammäära üle
kolme korra.
Aktsiisi eesmärk on tõsta maksustatava
kauba hinda, et selle tarbimine kahaneks. Seni pole see Eestis korda
läinud. Praegu kehtivad meil aktsiisid alkoholile, sigarettidele ja
kütustele.
Mitmetes riikides maksustatakse aga ka kohvi, teed,
väetisi, luksuskaupu (juveelid ja karusnahad), kunstväetisi,
jõusööta ja veel palju muud.
Hollandist leiame
isegi limonaadiaktsiisi: 86 Eesti senti ühe liitri kohta. Kuid see pole
veel kõik: Madalmaad võtavad 64 senti igalt pudelivee liitrilt
ning maksustavad isegi veetorustikega ühinenud inimesi ja
ettevõtteid. Taks on 2,33 krooni kuupmeetri kohta, kusjuures
miinmummäär on 300 kuupmeetrit aastas ning maksu korjab kokku ja
edastab võimudele torustikufirma.
Vähi kehtestas
astmelise tulumaksu kuni 50 protsenti
Edgar Savisaar, aga
ka rahandusminister Ivari Padar on rääkinud viimasel ajal otseste
maksude tõstmise ideest – riigi tulud sõltuvad liiga palju
tarbimisest, mis viimasel ajal on kokku tõmbunud. Sotside üks
liidreid Eiki Nestor teatas näiteks, et kui sotsmaksule tuleb
ülempiir, peaksid rikkad maksma rohkem tulumaksu.
Mujal
maailmas on selline põhimõte üldlevinud. Näiteks
Luksemburgis kehtis 70. aastatel koguni 24 tulumaksumäära vahemikus
10–56 protsenti.
Kogumik “Maksutrendid Euroopa
Liidus” ütleb, et kõige kõrgem üksikisiku
tulumaksu määr kehtis aastal 2006 Taanis – 59 protsenti,
kõige madalamad olid aga Rumeenias (16 protsenti), Slovakkias (19
protsenti) ja Eestis (23 protsenti).
Praeguseks on Eestis
maksumäär kukkunud 21 protsendini ning Reformierakond lubab seda
veelgi alandada.
Astmeline tulumaks pole tundmatu Eestiski. Samal
päeval krooni ka
sutusele võtmisega juunis 1992 kehtestas Tiit Vähi juhitud
rahareformi komitee eriti räige tulumaksu: palkadelt üle 2000 krooni
kuus võttis riik endale koguni 50 protsenti!
Eestis
tõusis maksukoormus paugupealt 45 protsendini rahvuslikust
kogutoodangust ja läks hoogsalt mööda isegi
põhjamaisest Soomest.
Praegu oleme maksukoormuselt Euroopa
Liidu kuue odavama riigi seas.
Rikastele varandusemaks
Ühiskonnas levivat rikasteviha arvestades läheks
nn heaolumaks või lõpliku rikkuse maks rahvale hästi peale,
kuid ükski partei ei julge seda ette panna. Jõukad eestlased
koliksid sel juhul LHV ühe omaniku, ametlikult Šveitsis resideeruva
Rain Lõhmuse eeskujul välismaale.
Häda tekiks ka
maksu määramisel. Maksustatava summa leidmisel võetakse
tavaliselt aluseks inimese vara (sh pangaarvel seisev raha), millest
lahutatakse tema laenud ja muud kohustused. Küsimus on aga, milline on
vara õiglane väärtus – näiteks, kui maksumaksjale
kuuluvad väärtpaberid ei ole börsil noteeritud.
Üha rohkem riike loobub nn varandusemaksust – viimase paari aasta
jooksul on seda teinud Soome, Island ja Luksemburg.
Maailmas on
maksustatud kõikvõimalikke asju. Fantaasia on piiritu. Briti
entsüklopeedia ütleb, et Indias ja Sri Lankas oli kasutusel isegi nn
kulutustemaks (spending taxes), mille alla läksid kõik tulud,
mis ei olnud suunatud säästudesse. Seda küll lühikest aega
ja ebaõnnestunult.
Eestlaste õnn on, et meie
valitsejad armastavad makse kahandada, mitte tõsta.
Kuidas saaks riik kõige lihtsamalt maksudega võita?
Rahvale kõige valutum variant oleks varem välja hõigatud maksukärbete ärajätmine. Reformierakond on sellele vastu nagu ka sotside ideele kehtestada luksusautode maks.
IRL pakkus välja käibemaksu ajutise tõstmise 19 protsendi peale, kuid ka see hääletati siseringis maha.
“Krokodill” arutas ajutist kriisimaksu nagu EW ajal
Kui palju maksab maksupoliitiliste muudatuste ärajätmine, mln kr | ||||
2009 | 2010 | 2011 | 2012 | |
Eraisikute tulumaksumäära alanemine | 1700 | 2840 | 4275 | 4730 |
Ettevõtete tulumaksu määra alanemine | 160 | 775 | 1175 | 1425 |
Ettevõtete tulumaksusüsteemi muutmine | 1250 | 660 | -50 | 350 |
Maksuvaba tulu suurendamine | 880 | 1435 | 1915 | 1960 |
Kokku | 3990 | 5710 | 7415 | 8465 |
Allikas: Riigieelarve strateegia 2009–201 |
Rahvale kõige valutum variant oleks varem välja hõigatud maksukärbete ärajätmine. Reformierakond on sellele vastu nagu ka sotside ideele kehtestada luksusautode maks.
IRL pakkus välja käibemaksu ajutise tõstmise 19 protsendi peale, kuid ka see hääletati siseringis maha.
“Krokodill” arutas ajutist kriisimaksu nagu EW ajal
- Jaanuaris 1932 teatas Postimees, et riigieelarve tasakaalustamiseks on kõne all kaks võimalust: 1) kas kriisimaks sisse seada või 2) riigiteenistujate palkasid kärpida.
- Peale jäi esimene idee ning Eestis hakkasid kehtima erakorraline täiendav tulumaks ja ajutine läbikäigumaks ehk tänapäeva mõistes müügimaks.
- Mais 1933 raporteeris Postimees, et maksu kogumine käib raskustega: “On tulnud isegi niisugune juhtum ette, kus riigikogu liige ei taha tasuda kriisimaksu, kuna ta kinnitab, et see maks on juba temal riigikogu poolt palgast kinni peetud. Rahvasaadik ei tahtvat aga seda sugugi arvesse võtta, et tal on ka majad ja maad, mis ka tulu toovad ja millelt erimaksu võetakse möödunud aasta tulumaksu järele.”
- Oktoobris 1934 tuli uudis “Kriisimaks ei täitnud lootusi”. 15 kuuga laekus 4,7 miljonit krooni asemel vaid 2,5 miljonit.
- Tänavu arutas krokodilliks hüütud riigieelarve strateegiaga tegelev komisjon samamoodi käibemaksu tõstmist ajutiselt ühe protsendi võrra.