Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis (MIT) doktorikraadi omandav eestlasest arhitekt Andres Sevtsuk on kaastegev kahes õppeasutuse suurprojektis, mis leidsid tee mõjuvõimsa USA ajakirja Time aasta leiutiste sekka.

Arhitektuuri kategoorias osutus väljavalituks MIT SENSEable City laboratooriumi teos "Digitaalne veepaviljon", mida võib imetleda 2008. aastal Hispaanias toimuval Zaragoza EXPO-l. Paviljoni seinad on omamoodi veekardinad. Vett väljastavad erilised arvuti juhitavad pihustid, mis vormivad vedeliku sõnadeks ning mustriteks. Digitaalse veepaviljoni idee töötati välja Zaragoza linna arendusprojekti "Milla Digital" raames, kus Sevtsuk täitis uurimisassistendi ülesandeid.

Teine, MIT Media Labi teostatav projekt "ähvardab" lähiaastatel uuendada kogu autotööstust. Laboratoorium arendab nimelt elektri jõul töötavat linnaautot, mida saab kokku lükata ning esiratastele tõsta, et see võtaks linnas võimalikult vähe ruumi. Eeldatavasti 2011. aastal valmiva MIT linnaauto kontseptsioon näeb ette, et masinat oleks võimalik laenutada lennujaamast nagu pakikäru, jättes selle pärast kasutamist suvalisse hoiukohta. Kahekohaliste masinatega on võimalik sõita kiirusega kuni 90 kilomeetrit tunnis.

Auto rattad võimaldavad sõidukit kohapeal ümber pöörata.

Linnaauto väljatöötamisel osaleb Sevtsuk disainerina.

Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis linnadisaini ja arenduse osakonnas doktorikraadi tegeva Sevtsuki põhiline uurimisala on mobiilne positsioneerimine ja linnaplaneerimine. Tema sõbra arhitekt Kalle ­Komissarovi sõnul on Sevtsukil suur huvi ulmeliste asjade vastu ning MIT-l on erinevalt siinsetest ülikoolidest piisavalt raha, et ­tegelda teemadega, millel ei näi olevat tänasel päeval rakendust. "Tõenäoliselt tekiks tal probleeme Eestis samas valdkonnas töötamisega," oletab Komissarov. Sevtsuki osalemisest suurejoonelistes projektides kuulis temagi esimest korda.