Aga see saladus oli isegi Eesti jõukamate hulgas liiga suur ja silmatorkav, et varjus püsida. See on abihoonetega kokku ligi 2000ruutmeetrine ja 90 miljonit krooni maksnud beež villa Marbella kohal mäenõlval.

Villa asub Marbella ainsas kinnises rajoonis, kuhu võõras ei pääse. Maja ehitanud Alexander Kofkin eitas algul üldse, et häärberi eestlasele müüs. Tehingu vahendanud maakler Ivar Dahl nimetas omanikku samuti salapäraselt “põhjaeurooplaseks”.

Ka Vooglaid püüab algul vastusest kõrvale hiilida, aga möönab lõpuks vastutahtsi, et maja eksklusiivses Altos Realese piirkonnas kuulub tõesti talle.

See aga ei tähenda, et ta rohkem üksikasju avaldaks. “Mida vähem te sellest kirjutate, seda parem,” ütleb mees, keda häirib üldsuse vaenulik suhtumine edukatesse. “Kirjutage, mida soovite, aga ma arvan, et Eesti meedias on eraelu kirjeldamisega küll liiale mindud. Mul on veel maju igal pool…”

Sahinad algasid, kui Hispaanias suurejoonelise kinnisvaraarendusega tegelev Kofkin esitles oktoobris “Pealtnägija” saates üht oma luksusvilladest, mis mõni päev varem maha müüdi. Hinnavahemikuna nimetas ehitaja 50–100 miljonit krooni ja väitis, et omanik pole eestlane. Ehk juriidiliselt on see täpne, aga sisuliselt mitte.

Kofkini uhkust ja kiusatust avara merevaatega maja esitleda võib mõista, sest tegemist on tõelise ülivillaga, kus soolase hinna taga leidub kuhjaga luksust. Graniit on siin pärit Brasiiliast, marmor Itaaliast ja väärispuit ­Aasiast – kõik Kofkini valitud, kes nimetab oma retseptiks parimate materjalide ja kunstnike kasutamist.

Megavilla sisedisaini joonistas Eero Jürgenson ja elegantsed vaibad kujundas Andro Kööp. Kusjuures Eesti kunstnikud käisid kohapeal inspiratsiooni ammutamas. Lisaks rajati eraldi külaliste tiib, soojendusega bassein, saunakom­pleks, suur garaaž ja kena väliköök. Paksu muruvaibaga aeda toodi spetsiaalselt juba vilja kandvad tsitrusepuud.

Eksklusiivse disaini kõrval on siin ridamisi peeneid aksessuaare, mille peale lihtsurelik ei tuleks, nagu sisse ehitatud Bang & Olufseni tehnika (sh kodukino ja helisüsteem, mis ulatub isegi vannituppa). Voodite kõrval on paanikanupud röövlite sissetungi puhuks ja köögi ukse kõrval eraldi dušš, et pesta koera poriseid käppasid.

Maja oli juba mõnda aega mitmes Marbella kinnisvarabüroos müügil kuue miljoni euro ehk 90 miljoni krooniga, kuni paari nädala eest teatati, et see on müüdud ja kuulutused võib maha võtta. Teadaolevalt püstitas Vooglaid tehingu hinnaga Eesti majaomanike mitteametliku maailmarekordi. Ehkki välisel vaatlusel ei jää mõõtmetelt ja luksuselt palju alla Alexander Kofkini, Aadu Luukase ja Urmas Sõõrumaa villad.

Endine erastamisvõlur ja saneerija Vooglaid tekitas juba 90ndate lõpus kadedust kuue miljoni kroonise merekaatriga, millega Saaremalt pärit mees Läänemerel seilas, samal ajal kui ligi 2000 palgalist tema kalakombinaatides ähvardas Venemaa kriisi tõttu tööta jäämine.

Mustad päevad, mis sundisid Vooglaidi omal ajal rääkima isegi protesti märgiks Eesti kodakondsusest loobumisest, on läbi ja tema uus häärber on (naljaga pooleks) suur nagu linnahall, mida 39aastane ärituus hiljaaegu koos Urmas ­Sõõrumaagaerastada püüdis.

Tänavu sügisel poolitas Vooglaid oma viimaste aastate kompanjoni Sõõrumaaga kinnisvaraarendusfirma Manutent. Tema majaost kinnitab trendi, et Eesti esikapitalistid jaksavad soetada ka maailma mastaabis prestiižseid elamisi ja nende suurim kontsentratsioon on Hispaania Costa del Solil.