Eestlase leib on õlu
1997. aastal tarbiti Eestis elaniku kohta 40,3 liitrit õlut aastas, mullu aga juba üle 72 liitri. Kui uskuda ilmaennustajate juttu, et suvi jääbki tänavu jahedaks, võib oodata esimest langust tõusujoones.
Samuti kasvab viinajoomine, kuigi tunduvalt aeglasemas tempos. Järjest enam manustatakse ka teisi kangemaid jooke (konjakit, viskit, likööri) ning veini. Kui kauplustes müüdav viin on ülekaalukalt Eestis toodetud, siis viimased on peamiselt välismaist päritolu.
Tootjatele on need numbrid muidugi rõõmustavad. Mitte aga rahva tervise pärast muretsejatele. Viimaseid vaevalt lohutab fakt, et mullu kasvas alkoholi eksport impordist enam. Peamiselt viiakse välja jällegi õlut - ligi kaks ja pool korda enam, kui sisse tuuakse. Suurem osa õllest läheb Lätti.
Aasta-aastalt kasvab ka eksporditava viina kogus. Kui Eesti viin läheb põhiliselt Lätti, siis läinud aastal kasvas kõvasti ka viinaeksport USAsse. Väljaviidud viinast läks jänkidemaale 13 protsenti, millest lõviosa annab Onistari kuulus Türi Vodka.
Õllejoojate truudus kodumaisele
Mullu Eestis müüdud õllest oli 93,3 protsenti kodumaist päritolu. Kindlat liidrikohta hoiab Eesti vanim õlletehas Saku. Peamine konkurent Tartu õlletehas A Le Coq pole suutnud vaatamata tootmismahu kasvatamisele rohkem õlut müüa. “Viimaste aastate ilusad ilmad on meid ära hellitanud,” tõdeb õlletehase juht Tarmo Noop. Tänavu kevadel jäi õllemüük mullusest veerandi jagu kesisemaks.
Saku õlletehase suhtekorraldusjuht Kristina Seimann ütleb, et möödunud kümnendi alguses olid Saku peamised konkurendid importõlled. 1993. aastal tõi Saku välja esimese heleda kvaliteetõlle Originaal ja hakkas välismaistelt turgu tagasi võitma. Nüüd on Saku Originaal enim müüdud õllemark Eestis.
Poolteist aastat tagasi otsustas Saku teha pealtnäha tagurliku sammu ja hakkas maale tooma üle maailma tuntud õllemarke Carlsberg ja Guinness. Seimanni sõnul on põhjendus lihtne – kogemus näitab, et eestlane tahab proovida paljusid erinevaid marke, aga jääb ikkagi truuks kodumaisele.
Praegu moodustavad importõlled Saku müügist ca kaks-kolm protsenti. Carlsberg tegi kiire tõusu ning haaras nullist alustades viiendiku importõlle turust. Seimanni sõnul on edu põhjus pakendi valik: “Carlsberg toodi Eestis turule siinsete õllesõprade lemmikpakendis - pooleliitrises tagastatavas pudelis." Selle nipiga jäeti selja taha ka pikka aega importõlle turgu juhtinud Sinebrychoffi Koff.
Siider muutub üha popimaks
Õlu läheb teadagi eriti hästi kaubaks siis, kui ilm on soe. Seimanni sõnul müüakse suveperioodil (mai-september) umbes 45 protsenti kogu aastasest õllemüügist. “Kui inimene ka muidu õlut ei joo, siis suvel palavaga ikka,” märgib Seimann.
Samamoodi on suvine menujook siider. Eestis suhteliselt uue joogi müügimaht kasvas võrreldes mulluse maikuuga 16 protsenti, kuigi ilmad olid möödunud kevadel palju ilusamad. Saku Kiss-sarja müüdi tänavu kevadel aga koguni 90 protsenti varasemast rohkem.
Tartu õlletehas on küll kergete alkohoolsete jookide osas turuliider, kuid nende Fizz pole sellist müügikasvu läbi teinud. Viie kuuga müüdi siidrit “vaid” viiendik enam mullusest. “Kui me nelja aasta eest oma siidri turule tõime, siis ennustasime igaks aastaks paari-kolmekordset kasvu,” räägib Tartu Õlletehase juht Tarmo Noop. Selliste prognooside järgi peaks tänavune müük olema seitse-kaheksa liitrit siidrit inimese kohta. Isegi väga palava suve korral pole see aga reaalne. Läinud aastal oli see number 2,4.
Alkoholi maaletooja AS Valior marketingidirektor Eve Nõmm märgib, et suviti kasvab hüppeliselt eelkõige long drinkide ja näiteks Bacardi müük. "Veinide osas on suvel pigem tegemist eelistuste muutumisega valge ja roosa veini kasuks. Kõige paremini lähevad kaubaks odavama hinnaklassi, s.o 50-69kroonised veinid.”
Veini ostetakse pudeli järgi
Eestlaste jaoks ongi hind jookide ostmisel olulisim kriteerium. “Sajakrooniseid veine veel ostetakse, aga kahesaja-kolmesajakrooniseid üldse mitte,” kinnitab ka teise hulgimüügifirma, AS Mediato müügijuht Verno Soosalu. “Kui panna poodi kõrvuti veinid hinnaga 59 ja 65 krooni, siis esimest ostetakse mühinal.” Ta tunnistab siiski, et eestlaste maitse ja ostujõud paraneb iga aastaga. Seda kinnitab näiteks kuivade veinide müügi kasv.
Lisaks hinnale on eestlasele veini puhul väga oluline pudeli välimus, teab Soosalu. Kui väga hea vein on pakendatud nigela etiketiga igavasse pudelisse, siis seda ei osteta. Mõne aja eest poelettidel nähtud lumememmekujulised veinipudelid läksid aga väga hästi kaubaks, kuigi jook ise polnud just kõige parem. Samamoodi on suur nõudlus toonitud siniste ja mattide pudelite järele.
Suvel müüb Mediato kaks-kolm korda rohkem veini kui talvisel ajal. Soojal ajal lähevad kaubaks suuremõõdulistes kraaniga pakendites veinid, mida on mugav näiteks piknikule kaasa võtta. Mediato kaubast 80protsenti on veinid, kangemat alkoholi ja õlut tuuakse maale vähem.
Valior müüb Eesti turul kõige rohkem viina, seejärel viskit ja brändit. “Oma kategoorias on unikaalne positsioon Martinil, mis on saavutanud Eesti turul tuntuse kui kategooria – küsides Martinit mõeldaks vermutit ja vastupidi,” märgib Eve Nõmm. Ta näeb eestlaste joomaharjumuste juures võimalust suuremaks müügieduks veel teistelgi huvitava maitse ja madala alkoholisisaldusega segujookidel.
Arenguruumi on küllaga
Maailma Tervisekaitse Organisatsiooni soovituse järgi peaks aastaks 2015 absoluutalkoholi tarbimine elaniku kohta olema vähenenud kuue liitrini aastas. Siiani see number igal aastal hoopis kasvab.
Möödunud aastal tarbiti Eestis 9,9 liitrit 100protsendilist alkoholi ühe elaniku kohta, näitab Konjunktuuriinstituudi uuring. Selle otsa tuleb veel umbes liiter ebaseaduslikku vägijooki inimese kohta. Rohkem juuakse maailmas ainult kolmes riigis.
Osa Eestis müüdud alkoholist joovad kohapeal ära või viivad kaasa välisturistid. See kogus pole aga eriti suur. Vaid 0,6 liitrit elaniku kohta. Keskmiselt kulutas möödunud aastal üks välisriigi kodanik Eestis olles alkoholile 124 krooni. Põhilise osa sellest võtavad enda kanda põhjanaabrid Soomest, kus alkohol on riikliku monopoli tõttu Euroopa keskmisest kordades kallim.
Soome alkoholitöösturid ootavad hirmuga 2004. aasta maikuud, kui Eesti peaks liituma Euroopa liiduga. Siis kaovad tollipiirid ja piirangud alkoholi maaletoomisele.
Keskmine eestlane maailmas alkoholilembuselt neljas:
(elaniku kohta liitrites 100protsendilist alkoholi)
Luksemburg 12,1
Prantsusmaa 10,5
Saksamaa 10,5
Eesti 9,9
Taani 9,5
Venemaa 8,1
Läti 7,4
Soome 7,1
USA 6,7
Rootsi 4,9
Allikas: Suomen tilastollinen vuosikirja 2002
Õlle ja viina eksport ületab impordi
(rahalises väärtuses)
Import:
Õlu 12%
Vein 33%
Vermut 2%
Muud 15%
Piiritus 6%
Kanged joogid 32%
Eksport:
Õlu 31%
Muud 5%
Piiritus 7%
Kanged joogid 57%
