Enamasti on kokkupuuted heategevusega passiivsed - 81% eestimaalastest on annetanud aasta jooksul kas raha või esemeid või ostnud tooteid, mille maksumusest on teatud osa läinud heategevuseks.

Lähitulevikus ollakse eelkõige ja kasvavalt valmis ära andma oma asju - viidates eelkõige vahepealsele kiirele tarbimise kasvule ja vajadusele vabaneda üleliigsetest asjadest, mitte niivõrd ehk sisemisele valmisolekule heategevuseks.

Prognoosid Eesti majanduse võimaliku käekäigu osas on lisanud ka ettevaatlikkust rahaannetuste osas lähitulevikus.

Oluliselt vähem on neid inimesi, kes on ennast kas juba sidunud või valmis siduma rohkem aega- või pühendumust nõudvate tegevustega - vabatahtlikuna erinevates ettevõtmistes või hädaolukordade likvideerimisel osalemisel või kellelegi tugiisikuks olemisel. Aasta tagasi oli selliseid inimesi 22%, sel kevadel aga juba 28%.

Eelkõige on valmisolek oma aega pühendada, kas siis ühekordsete aktsioonide (nagu sellekevadine prügikoristuskampaania) või järjepidevamate tegevuste vahendusel, kasvanud just noorte või jõukamate eestimaalaste seas, mitte niivõrd ühiskonnas laiemalt.

Loe ka: