12.04.2007, 00:00
Eestlased ehitavad Riia südamesse pilvelõhkujaid
Merko, Tiit Kuuli ja Mati Polli kavandavad Läti pealinnas miljardeid kroone maksvat kinnisvaraarendust.
RIIA MANHATTAN: Tiit Kuuli ja Mati Polli firma visioon, milliseks kujuneb Riia kesklinna panoraam teletorni juurest vaadatuna.
Jutt käib mõnekümne hektari suurusest
Zakusala saarest Daugava jões ning seda ümbritsevatest
kaldaaladest. Saare ühes otsas paikneb Riia teletorn, teises
telemaja. Ekspress käis kohapeal ja veendus, et kõik, mis
teletorni ja telemaja vahele jääb, on tühermaa. Seal
käivad riialased oma koeri kakatamas, päevi näinud
üksikul asfaltteel õppesõitu tegemas
või lihtsalt läbu panemas. Kõikjal rämps,
kildudeks loobitud pudelid, lõkkeasemed, suvaline võsa ja lage
liiv. Ehk kaevaks siit ka mõne laiba välja. Aga vaade kesklinnale
missugune!
Tegemist ei ole mitte ainult Riia linna, vaid kogu Euroopa ühe magusaima välja arendamata alaga pealinna südames. Investorid ise ka imestavad, kuidas on võimalik leida 2007. aastal ühest pealinnast selline hüljatud hiigeltühermaa, mis asub vanalinnast vaid paari kilomeetri kaugusel.
Zakusala kuulub linnale. Õigus saar ligi 13 hektari ulatuses hoonestada on antud firmale Zakusala Estates, millest 50 protsenti kuulub Merko tütarfirmale Merks. Merko osalusel investeeritakse siia 2015. aastaks hinnanguliselt 450 miljonit eurot ehk 7 miljardit krooni, mille tulemusena tekib saarele ligi 300 000 ruutmeetrit äri-, elu- ja büroopinda. See on võrreldav nelja Viru keskusega. Plaan näeb ette kuni 24korruselisi maju: kaubanduskeskusi, hotelle, kontoreid, kortereid, lahti käiva katusega spaakeskust jpm. Isegi randa ja jahisadamat.
Merko nõukogu esimees Toomas Annus ütleb, et projekt on liiga varajases faasis, et selle perspektiivi hinnata. “Päris selge on aga see, et Riia linn areneb väga kiiresti. Linnal on generaalplaan, mis seab selged mängureeglid arendajatele ja ehitajatele. Eestis räägitakse väga palju visioonist, kuid teod ei tule tihti järele. Meil on lätlastelt väga palju õppida, vaadake kas või lennujaama arengut,” ütleb Annus.
Projekti arhitekt Gary Bates kirjeldab Zakusala arendust äri- ja meelelahutuskeskusena, mis saab katalüsaatoriks terve Riia linna totaalsele muutumisele. Saarest saab turismimagnet, mis varjutab J?rmala liivarannad. Fantaasia on arhitektidel lennanud tõepoolest kõrgelt, sest eskiis näeb ette ka Zakusala lähedusse väikeste tehissaarte rajamise, kus ühel saab supelda kuuma ja jaheda vee vannides, teisel kuulata kontserti, kolmandal aga asub suvekohvik, kuhu võib sõita lõõgastuma näiteks kanuuga.
Teisi eestlasi Riia ehitusturul
Zakusala saare teletornist kilomeetri jagu üle jõe kesklinna poole on Zvirgzdu poolsaar. Sellel paikneb hüljatud kaldariba, kus peagi löövad kopa maasse ehitusärimees Tiit Kuuli ja metsatööstur Mati Polli.
Mehed on ilma suurema kisa ja kärata soetanud Läti firma W Riepas, mis omab ligi neljahektarilise maatüki kasutusõigust. Investeeringuga 1,5–2 miljardit krooni ehitatakse ise või lastakse kellelgi teisel välja ehitada kuni 100 000 ruutmeetrit pinda ehk kahe 17korruselise torniga ärikeskus ja kuni viis 24korruselist pilvelõhkujat-elumaja.
Kõik tiksub vaikselt. See on asjaosaliste huvides. Sest nagu ütleb Kuuli ja Polli äripartner Tõnu Soodla, ei ole eestlased Lätis teps mitte avasüli oodatud. “Kuidas meile tunduks, kui lätlased tuleksid Vabaduse väljakule maju ehitama?” küsib ta.
Eestlased on olnud Riia kinnisvaraturul aastaid aktiivsed. Merko ehitatud Hansabanka peahoone ning hok istaadion on väljapaistvamad näited. Ent mõnda aega on Riias tegutsenud ka näiteks Andres Saame, Märt Vooglaid ja Arco Vara. Daugavaga paralleelselt kulgeva Krasta tänava ääres hakkab Mart Habakuke, Sulo Niguli ja Arle Mölderi firma Metro Capital Management tänavu ehitama huvitavat ussina kulgevat kompleksi, kuhu peaks tulema Viru keskuse jagu äri- ja eluruume. Siingi küündib investeeringu suurusjärk paari miljardi krooni kanti. Habakuk hindab Riiat kõrgelt.
Riia linnaarhitektid on inimlikumad kui Eesti omad
Teades, et eestlased on Riia kinnisvaraturul kõvasti kanda kinnitanud, on lätlaste suhtumine suurtesse Eesti kapitalil seisvatesse projektidesse pehmelt öeldes tõrjuv, et mitte öelda vaenulik, kurdavad mõned arendajad. Eelkõige on see vihje tehtud Riia linnaametnike aadressil, kellest sõltub ühe ja teise loa saamine.
Merksi peadirektor Ivars Geidans lükkab need jutud ümber. “Ei-ei, eestlastega lätlastel küll mingeid probleeme pole. Siin on ju igasuguseid investoreid: küll Ameerikast, Norrast, küll Venemaalt ja ka Eestist,” ütleb ta. Geidans möönab, et kümmekond aastat tagasi võisid lätlased eestlastele küll viltu vaadata.
Geidans ootab, et Zakusala arendusprojekt jõuab tulevaks kevadeks ehitusloani, seejärel kulub kogu saare välja ehitamiseks seitse-kaheksa aastat.
Osalus kuldaväärt projektis kukkus Merksi sülle varasema äripartnerluse tõttu. Nimelt omab Zakusala arendusfirmast kolmandikku Läti ärimees Viesturs Koziols, kes oli valmis eestlased saare arendusse kaasama.
Lisaks sellele, et Läti linnaametnikud ei paista silma kiuslikkusega eestlaste suhtes, on neil veel üks hea omadus. Tõnu Soodla räägib, et erinevalt Eestis tavaks saanud punktuaalsest normide järgimisest suhtlevad Riia linnaarhitektid kinnisvaraarendajatega inimlikus keeles – mitte ei viibuta näppu, kui viimane korrus on 0,2 meetrit üle lubatud piiri, vaid võtavad joonise ette, vaatavad seda ja ütlevad näiteks: “Sorry, mehed, igav projekt! Tehke midagi!”
Tegemist ei ole mitte ainult Riia linna, vaid kogu Euroopa ühe magusaima välja arendamata alaga pealinna südames. Investorid ise ka imestavad, kuidas on võimalik leida 2007. aastal ühest pealinnast selline hüljatud hiigeltühermaa, mis asub vanalinnast vaid paari kilomeetri kaugusel.
Zakusala kuulub linnale. Õigus saar ligi 13 hektari ulatuses hoonestada on antud firmale Zakusala Estates, millest 50 protsenti kuulub Merko tütarfirmale Merks. Merko osalusel investeeritakse siia 2015. aastaks hinnanguliselt 450 miljonit eurot ehk 7 miljardit krooni, mille tulemusena tekib saarele ligi 300 000 ruutmeetrit äri-, elu- ja büroopinda. See on võrreldav nelja Viru keskusega. Plaan näeb ette kuni 24korruselisi maju: kaubanduskeskusi, hotelle, kontoreid, kortereid, lahti käiva katusega spaakeskust jpm. Isegi randa ja jahisadamat.
Merko nõukogu esimees Toomas Annus ütleb, et projekt on liiga varajases faasis, et selle perspektiivi hinnata. “Päris selge on aga see, et Riia linn areneb väga kiiresti. Linnal on generaalplaan, mis seab selged mängureeglid arendajatele ja ehitajatele. Eestis räägitakse väga palju visioonist, kuid teod ei tule tihti järele. Meil on lätlastelt väga palju õppida, vaadake kas või lennujaama arengut,” ütleb Annus.
Projekti arhitekt Gary Bates kirjeldab Zakusala arendust äri- ja meelelahutuskeskusena, mis saab katalüsaatoriks terve Riia linna totaalsele muutumisele. Saarest saab turismimagnet, mis varjutab J?rmala liivarannad. Fantaasia on arhitektidel lennanud tõepoolest kõrgelt, sest eskiis näeb ette ka Zakusala lähedusse väikeste tehissaarte rajamise, kus ühel saab supelda kuuma ja jaheda vee vannides, teisel kuulata kontserti, kolmandal aga asub suvekohvik, kuhu võib sõita lõõgastuma näiteks kanuuga.
Teisi eestlasi Riia ehitusturul
Zakusala saare teletornist kilomeetri jagu üle jõe kesklinna poole on Zvirgzdu poolsaar. Sellel paikneb hüljatud kaldariba, kus peagi löövad kopa maasse ehitusärimees Tiit Kuuli ja metsatööstur Mati Polli.
Mehed on ilma suurema kisa ja kärata soetanud Läti firma W Riepas, mis omab ligi neljahektarilise maatüki kasutusõigust. Investeeringuga 1,5–2 miljardit krooni ehitatakse ise või lastakse kellelgi teisel välja ehitada kuni 100 000 ruutmeetrit pinda ehk kahe 17korruselise torniga ärikeskus ja kuni viis 24korruselist pilvelõhkujat-elumaja.
Kõik tiksub vaikselt. See on asjaosaliste huvides. Sest nagu ütleb Kuuli ja Polli äripartner Tõnu Soodla, ei ole eestlased Lätis teps mitte avasüli oodatud. “Kuidas meile tunduks, kui lätlased tuleksid Vabaduse väljakule maju ehitama?” küsib ta.
Eestlased on olnud Riia kinnisvaraturul aastaid aktiivsed. Merko ehitatud Hansabanka peahoone ning hok istaadion on väljapaistvamad näited. Ent mõnda aega on Riias tegutsenud ka näiteks Andres Saame, Märt Vooglaid ja Arco Vara. Daugavaga paralleelselt kulgeva Krasta tänava ääres hakkab Mart Habakuke, Sulo Niguli ja Arle Mölderi firma Metro Capital Management tänavu ehitama huvitavat ussina kulgevat kompleksi, kuhu peaks tulema Viru keskuse jagu äri- ja eluruume. Siingi küündib investeeringu suurusjärk paari miljardi krooni kanti. Habakuk hindab Riiat kõrgelt.
Riia linnaarhitektid on inimlikumad kui Eesti omad
Teades, et eestlased on Riia kinnisvaraturul kõvasti kanda kinnitanud, on lätlaste suhtumine suurtesse Eesti kapitalil seisvatesse projektidesse pehmelt öeldes tõrjuv, et mitte öelda vaenulik, kurdavad mõned arendajad. Eelkõige on see vihje tehtud Riia linnaametnike aadressil, kellest sõltub ühe ja teise loa saamine.
Merksi peadirektor Ivars Geidans lükkab need jutud ümber. “Ei-ei, eestlastega lätlastel küll mingeid probleeme pole. Siin on ju igasuguseid investoreid: küll Ameerikast, Norrast, küll Venemaalt ja ka Eestist,” ütleb ta. Geidans möönab, et kümmekond aastat tagasi võisid lätlased eestlastele küll viltu vaadata.
Geidans ootab, et Zakusala arendusprojekt jõuab tulevaks kevadeks ehitusloani, seejärel kulub kogu saare välja ehitamiseks seitse-kaheksa aastat.
Osalus kuldaväärt projektis kukkus Merksi sülle varasema äripartnerluse tõttu. Nimelt omab Zakusala arendusfirmast kolmandikku Läti ärimees Viesturs Koziols, kes oli valmis eestlased saare arendusse kaasama.
Lisaks sellele, et Läti linnaametnikud ei paista silma kiuslikkusega eestlaste suhtes, on neil veel üks hea omadus. Tõnu Soodla räägib, et erinevalt Eestis tavaks saanud punktuaalsest normide järgimisest suhtlevad Riia linnaarhitektid kinnisvaraarendajatega inimlikus keeles – mitte ei viibuta näppu, kui viimane korrus on 0,2 meetrit üle lubatud piiri, vaid võtavad joonise ette, vaatavad seda ja ütlevad näiteks: “Sorry, mehed, igav projekt! Tehke midagi!”
Zakusala ja selle ümbruskonna arendajad SIA Zakusala Estates
- Omanikud: 50% Merks, 33,34% Viesturs Koziols, 16,66% Urban Development Group (Norra)
- 12,6 hektari maa kasutusõigus 3,5 kilomeetri pikkusel ning kuni 300 meetri laiusel Zakusala saarel
- Kavandatav ehitusmaht 300 000 m2
- Investeering umbes 7 miljardit krooni
- Ehitusaeg 2008–2015
- Ala eskiisi autorid Gary Bates (Space Group – Norra) ning Arup (Inglismaa) SIA W Riepas
- Omanik AS Parston Capital (35,5% Tiit Kuuli ja Maido Kiviorg, 35,5% Mati Polli, 29% OÜ Mergo Holding eesotsas Tõnu Soodlaga)
- 4 hektari maa kasutusõigus Daugava jõe Zvirgzdu poolsaarel
- Kavandatav ehitusmaht kuni 100 000 m2
- Investeering ligikaudu 1,5–2 miljardit krooni
