Grete sekselu on masu aga ainult elavdanud. “Ma lähen pärast rasket tööpäeva koju, olen stressis. ­Arutame mehega päevaseid tegemisi, sööme… Väljas enam nii sageli ei käi kui varem, sest pole raha – ka mu mehel ­vähendati sügisel palka. Pluss see, et tänavune talv on ju nii külm, et välja ei tahagi minna! 

Nii veedamegi oma õhtud ja vabad päevad enamasti voodis teki all. Ja lihtsalt seksimegi igal õhtul. Kuna seksi on rohkem, on see muutunud ka mitmekesisemaks ja huvitavamaks näiteks pooside osas. Me oleme hakanud mängima fetišitega jne,” kõneleb Grete ja tunnistab, et sageli algatabki ta seksi selleks, et päevaseid pingeid maandada. “Aga see on okei! Mees ei kurda,” naerab ta.         

Ka 40aastase keskastme juhi ­Toomase ellu on masu toonud enam stressi ja rohkem tööd. Ent tema on oma armastatud abikaasaga hakanud vähem voodirõõme nautima. “Viimati seksisime esmaspäeva öösel. Voodisse minnes tekkis meil naisega aga küsimus, et millal me seda viimati tegime,” jutustab Toomas. 

“Mõnikord tulen koju nii hilja, et naine juba magab. Või uinub ta ajal, kui ma midagi näksin ja hilisõhtusi uudi­seid kuulan. Teiseks viskab mind vahel üle töö juures toimuv ja siis võtan sõpradega kõrtsis õlle-kaks või joon kodus paar džinni. See tähendab automaatselt seksivaba õhtut, sest naine kehtestas kooselu alguses reegli, et seks olgu lõhnadevaba.” 

Veel kipub sekselu segama laps ning rammestav trenn. Aga Toomas teab, et nende ihad liiguvadki üles-alla nagu majandustõusud ja -langused. Ta usub, et küllap möödub kevade tulekuga ka nende ajutine seksitardumus. 

Kuidas täpselt eestlaste seksiharjumused majanduslangusega muutunud on, selle kohta statistilised uuringud puuduvad. 

Aga meie tipp-seksuoloogid toovad välja kaks peamist trendi. 

Esiteks on üha enam inimesi nagu Grete, kes otsivad pingelistel aegadel enam lähedust partnerilt ning tasuta lõõgastust voodist. 

Teised on need, kes kannatavad juba pikemat aega tõsise stressi all ning ei tunne enam ka seksist nii palju rõõmu kui varem. Lihtsalt ei jaksa ega tahagi enam.   

Kui mees enam ei taha ja ei saa 

Tartu Ülikooli psühholoogiadoktor ­Toivo Aavik usub, et sagedamini esineb trendi number kaks. “See, kui palju inimesed seksivad, sõltub üldiselt heaolust. Inimene peab olema lõõgastunud, eluga rahul jne. Kui ta seda pole, väheneb seksuaalkäitumine,” leiab Aavik. 

Levinumad masu tagajärjed voodielus meeste puhul on tema sõnul seotud erektsiooni saavutamisega. “Pidev ärevus kurnab organismi ja lihtsalt ei lähe õhtul enam kõvaks,” jätkab Aavik. “See võib tekitada mehes tunde, et tööl läheb halvasti, kodus ka halvasti ja kõik omakorda võimendub.”

Praktiseeriv seksuoloog Imre ­Rammul ütlebki, et on viimasel ajal täheldanud mõningast erektsiooniprobleemide üle kurtjate arvu kasvu. “Kui mehe sotsiaalne positsioon lööb kõikuma, võetakse see tunne voodisse kaasa. Kui depressioon hakkab juba maha murdma, teeb see oma töö – nii soov, iha kui ka reaalvõimekus vähenevad märgatavalt,” tõdeb Rammul. Ja kui tekivad sellised probleemid, tehakse aina enam kogu seksuaalellu mõneaastane paus ning mattutakse töösse. 

Sama kinnitab ka psühholoog ja seksuaalterapeut Meelis Sütt. “Kui mehe identiteet on peamiselt seotud tööalaste saavutustega ja majandusliku edukusega, võib ta olla nende valdkonna kaotustele vägagi haavatav. See ilmneb ka seksuaalses enesehinnangus.”

Meestearst Olev Poolametsa juurde ongi jõudnud juba võlaringidesse sattunud mehi, kellest osa reageerib pingetele seksist loobumisega. “Nüüd, kus firmad on üksteisele võlgu, üks ei maksa ära ja jäädakse ka ise võlgu, liiguvad osal meestel mõtted seksist eemale.” 

Veel on arstid viimasel ajal täheldanud seksuaaliha kaotamise põhjusena alkoholist loobumist. Karsklasteks hakanud meeste maailmapilt on lihtsalt muutunud. Ja seks pole enam see mis varem, alkoholiuimas olles. Naudingute tajumine ning standardid partnerite valiku osas on kainena hoopis teised.  

Samuti on uuema aja nähtus, et seksiisu kaotanud mehi saadavad arsti juurde nende naised.   

Positiivse trendina on Poolamets ja Rammul märganud, et vastuvõtul on mehed hakanud seksuaalsuhetest rääkides palju enam sügavuti minema. “Naudingulisus ja seksi tähendus on muutunud. Kriis teeb inimesi otsivamaks ja avab neid rohkem sisuliselt ja vaimselt,” ütleb Poolamets, kelle kliendid on masu ajal hakanud andma ka tavapärasest huvitavamaid intiimolukordade kirjeldusi. Patsientidega on arenenud üha enam pikemaid vestlusi seksuaalsuse ja üldse elu teemadel. 

Rammul märgib lisaks, et seksuaalset riskikäitumist on tema patsientide seas vähem. “Kaunis huvitav tendents on ka see, et kui üsna palju käidi varem ­suguhaiguste hirmuga, mis on vahetu jätk ohtlikule seksuaalkäitumisele, siis seda on ka vähem. Enam ei panustata kvantiteedile.” 

Ta jätkab: “Majandussituatsioon on jätnud enam aega ja ruumi oma partneri ja suhte peale mõtlemiseks. Vastuvõtul kerkib üha rohkem küsimusi, mis puudutavad suhete kvaliteedi parandamist.” 

Näiteks esitatakse sagedamini küsimusi ka naiste orgasmide kohta, huvitutakse enam sellest, kuidas partner saaks voodis võimsama rahulduse. 

Masu, seks ja naised

Naistearst ja kliiniline seksuoloog Kai ­Haldre ütleb, et naiste reaktsioonid masule voodis on sarnased meestega – ühed seksivad vähem ja teised, nagu Grete, jälle rohkem. 

“Kui seks maandab pingeid ja pakub rõõmu ja õnnestub päevamuredest välja lülituda, siis on ju väga hea. See toimib väga hästi! Kui sa kaotad töö ja sa pole enam see, kes olid varem, sul on mingid lootused luhtunud ja sul on toimiv lähisuhe, võid alati mõelda, et vähemalt see asi on mul paigas! Kellel see nii on, see on õnnega koos!” tõdeb Haldre. 

 “Kui aga üks osapool on suhtes peremees, kes maksab, ja kui ühel hetkel rahaline pool ära langeb, siis selge see, et kui see oli ainus atraktiivne asi, kaob ka seks. Seal pole enam midagi, mis neid inimesi ühendaks,” kommenteerib Haldre. “Ja kui inimesel on ükskõik mis põhjusel väga paha ja väga vaevav olla, siis on raske rõõmsalt edasi seksida.” 

Toivo Aavik toob välja, et ­probleemid muus elus väljenduvad sekselus ihaprobleemide kujul nii naistel kui meestel. “Naistel on eriti oluline kontekst, ­milles kogu tegevus toimub. Kui mees on väsinud ja tahab “asja lihtsalt ära ajada”, ei teki ka naisel mingit soovi. Ja naise külm olek mõjutab omakorda meest. Seega – kogu selle valdkonna võtmesõna on paarisuhe. Kui see raskel ajal paraneb, siis paraneb ka sekskäitumine. Kui masu seda halvendab, pole ka sel midagi head loota.”

Ka kõik teised seksuoloogid rõhutavad sedasama: inimeste seksuaalsed reaktsioonid masule sõltuvad väga suures osas inimestevahelistest lähisuhetest ja väärtushinnangutest.

Paljude jaoks loksutabki just masu paika hoiakud, et rahast ja majanduslikust heaolust on tähtsam armastus ja heaolu kõigi selle valdkonna nüanssides.

“Ole sa vaene või rikas – inimeste prioriteet number üks on ikkagi läbi aegade olnud lähisuhted, perekond ja see, et oleks keegi, kes armastaks ja hoiaks,” võtab kokku Haldre.  

Uus mure suguelunditega

? Viimasel ajal pöördub üha enam naisi seksuoloogide juurde murega, et nende väikesed häbememokad on liialt suured. Nad küsivad, kas neid on võimalik väiksemaks opereerida.

? Arstid oletavad, et selle põhjuseks on ühelt poolt frustreerunud meeste rahulolematus naise kehaga ja teiselt poolt naiste uskumus, et seksuaalsuhe saab olema sisukam ja õnnelikum, kui tupp on kitsam, rinnad suuremad ja häbememokad väiksemad.

? Naistele on omane, et kui mehe seksuaalaktiivsus on vähene, hakkavad naised endast põhjust otsima ning mõned on jõudnud tõdemuseni, et probleem võibki olla just selles.

Seks kodus kärbib kondoomimüüki

? Kondoomimüük on viimasel aastal Eestis kukkunud samas tempos nagu kogu jaekaubanduse käibed. See on erandlik, kuna Lääne-Euroopas seksitakse majanduslanguse ajal rohkem kui headel aegadel. 

? Erinevus on selles, et kui eurooplane kasutab kondoomi rasestumise vältimiseks oma partneriga, siis eestimaalane lustis enne võõrastega. Kui nüüd raha ei ole, tuleb oma partneriga läbi ajada ja kondoomi pole vaja.

n Kondoomimüügi kõrghetked on suvel jaanipäev, september, kui minnakse kooli, ja detsember, kui on firmapeod. 2009. aastal oli pidusid vähem ja müügitipud ka palju madalamad. 

? Kondoomiostjad Eestis on noored vanuses 15–25 aastat, kellel pole püsisuhet, ja samuti üle 25aastased pereinimesed kõrvalhüpete tarvis.

Kalle Kõre, Kriss Tradingu müügidirektor