Einstein tänas eestlasi

Tänavu tähistatakse Saksamaal relatiivsusteooria looja Albert Einsteini aastat. Einsteini nime tunneb iga eestlanegi, aga vähesed teavad, et Tartu ülikooli arhiivis säilitatakse teadlase väärtuslikku autograafi.

Oktoobris 1930 sai ülikooli rektor Johan Kõpp kirja Saksamaalt professor Albert Einsteinilt. Maailmakuulsa füüsiku Einsteini kiri ei olnud mingi ametlik paber, vaid saksa kõrgkeeles lugupidamisavaldus mitte ainult Tartu Ülikoolile, vaid kogu Eestile:

Tema kõrgeaususele

Härra professor dr Kõpp’ile

Tartu Ülikooli rektorile

Väga austatud härra rektor!

Härra J. Blumenfeld Tartust teavitas (mind) eelseisvast juuditeaduse õppetooli loomisest Tartu Ülikoolis ning mõistvast ja heatahtlikust vastutulekust, mis on sellele kavale osaks saanud kõrgkooli juhtide poolt.

Ma tervitan otsust, soovides sellele edu, ning palun Teid, väga austatud härra professor, võtta vastu rõõmu- ja tänuavaldused osutatud toetuse eest. Pälvigu see näide eeskujulikust rahvuslikust sallivusest kõikjal Euroopas teenitud tähelepanu ja heakskiitu.

Eriliselt kõrge austusega

A. Einstein

Einsteini kirja tausta on põhjalikult uurinud Rahvusarhiivi peaspetsialist Tatjana Šor. Tema andmetel sai Tartu ülikooli juhtkond oktoobris 1929 kirja Juudi Kultuurivalitsuselt palvega avada kas usu- või filosoofiateaduskonna juures juuditeaduse ja keele õppetool. Kui juunis 1926 said Eesti juudid kultuuriautonoomia, kujunes siinse Juudi kultuurivalitsuse üheks ülesandeks ka oma kogukonna harimine. Seetõttu pöördutigi Tartu ülikooli poole. Õppetooli avamist toetasid mitmed juutide organisatsioonid ka piiri tagant, näiteks Pariisi komitee.

Õppetooli loomine filosoofiateaduskonna juurde võttis aega veel mitu aastat. 9. novembril 1933 kuulutati lõpuks välja konkurss Tartu Ülikooli juuditeaduse professori kohale. Jaanuaris 1934 valiti sellele kohale Lazar Gulkowitsch (1899–1941), kes pidas ametit iseseisvusaja lõpuni. Professor Gulkowitschi ja tema perekonna saatus oli traagiline. Nad hukati Tartu koonduslaagris 1941. aastal.