Shepherdi süsimustaks võõbatud laevad, mille mastis lehvib surnupealuu lipp, ei jäta just väga sõbralikku muljet. Aga Shepherd ei olegi mingi tavaline “puukallistajate kamp”, vaid merekaitse ühing, kes vaalade, hüljeste ja muude mereasukate elude päästmise nimel ei löö risti ette ka äärmuslike meetmete ees, nagu küttide pimestamine laserkiirte abil või võihappepudelitega loopimine. Greenpeace keeldub ühisoperatsioonidest Shepherdiga, sest ei poolda “vägivallataktikaid”.

Sea Shepherdi asutaja ning alfa ja omega on hallipäine kogukas kanadalane Paul Watson (59). Tegemist on ülikarismaatilise isikuga, kellesse küpsemas eas naisterahvad kas või foto vahendusel ära armuvad.

Tihti hülgevuntse või habet kandev Watson seab oma käike südame järgi – seadused võivad käia põrgusse, kui need segavad ülla eemärgiga plaanide teostamist! Enda väitel on ta vastutav kümmekonna vaalalaeva põhjalaskmise eest maailmameredel.

Pärast Ady Giliga juhtunut tärkab minus huvi, ega äkki Sea Shepherdisse mõni eestlane ära pole eksinud. Mõned head nädalad hiljem saan Shepherdi pressiülemalt kinnituse: tema nimi on Anastasia Parmson.

Kaks aastat tagasi nägi Prantsusmaale kunsti õppima läinud Anastasia (24) dokumentaalfilmi “Sharkwater”, mis paljastab maailma haipüügitööstuse koleda lõusta. Loo fookuses on filmi autor Rob Stewart ning Paul Watson oma meeskonnaga. Film muutis Anasta­sia maailmapilti põhjalikult. Ta loobus lõplikult mis tahes loomsest toidust (Shepherdi laevadel valitseb taimetoitluse reegel) ja sõitis pool aastat hiljem Pariisi konverentsile, et näha Paul Watsoni esinemist. Anastasia küsis, kas ka temal oleks kunagi võimalus Watsoni salgaga liituda. Kõik on võimalik, vastas Watson.

Pärast ülikooli rändas Anastasia Austraaliasse. Õnneliku juhuse läbi sattus ta olema Fremantle’is samal ajal, kui seal seisis Shepherdi laev Steve Irwin. Anastasia pakkus end tööle, tema ametlikuks tööks sai abistamine laeva helikopteritekil.

31. detsembril alustas Anastasia Steve Irwinil oma elu suurimat seiklust. Sea Shepherdi operatsioon kandis nime “Waltzing for Matilda”. Suund võeti Lõunaookeanile, kus asub 50 000 ruutkilomeetrine vaalade pelgupaik. Jaapan väidab, et pelgupaik on vastuolus seadusega.

Igal suvel kütib Jaapani vaalapüügilaevastik Lõunaookeanis ligi tuhat isendit. Üritust juhib jaapanlaste nn Vaalaliste Uurimise Insti­tuut (Institute of Cetacean Research). Teadustööga on instituudil keskkonnakaitsjate hinnangul siiski vähe pistmist.

Vaalapüügi rahvusvahelise konventsiooni järgi võib riigi valitsus anda oma kodanikele loa püüda vaalasid uuringuteks. Jaapanlaste püügilaevad kannavadki küljel silti “Research” (uuringud).

Anastasia sõnul on Sea Shepher­di ülesanne vaalakütid peatada. Seda saab kõige paremini teha nende segamise teel igal võimalikul moel. Käiku lähevad haisupommid, laserid, veekahurid.

Sea Shepherdi vihaseim vaenlane on Nisshin Maru, Jaapani vaalatöötlemisalus. Selle 8000tonnise merekoletise halvamine on eriti oluline.

FOTOD: Anastasia Parmson; Barbara Veiga; Joanne McArthur; Glenn Lockitch

“Kõige efektiivsem viis Nisshin Marut takistada on iga hinna eest selle sabas püsida, kuni nad üritavad eest ära põgeneda,” selgitab Anastasia. “Nii ei saa harpuunijad vaalu töötlemiseks üle anda.” Kolm nädalat püsiti Nisshin Marul sihikindlalt sabas. “Kui ilm lubas, saatsime helikopteri ja paadid neid tülitama,” kirjeldab eestlanna. “Mõnikord juhtusid laevad suisa kõrvuti olema, vaid mõnemeetrise vahega. Siis lasime nende pihta veekahurist.

Ma ei tea, mis tundega nad meie laeva siluetti horisondil vaatavad. Üldjuhul on nende reaktsiooniks põgenemine. Sel aastal oli meil kolm laeva nende kannul, Ady Gil oli sedavõrd kiire, et võis nende ümber ringe teha.”

Kui Ady Gili puruks sõitnud Shonan Maru 2 Jaapanisse naasis, protesteerisid Shepherdi vastased Tokyo lahe ääres plakatitega “Don’t Fuck With The Japanese!!“ (Ärge “mässake“ jaapanlastega! – R. P.). Tõusva päikese maal kütab kirgi Ady Gili kapteni Peter Bethune’i vahistamine. Too hiilis öö varjus Steve Irwini pardalt Shonan Maru 2-le, et esitada 3 miljoni dollariline arve oma paadi lõhkumise eest ja viia läbi kodanikuarest.

“Arvestades Sea Shepherdi kogemusi Jaapani politseisüsteemiga, hoitakse teda arvatavasti vahi all veel paar nädalat, enne kui ta saab oma advokaatidega rääkida,” selgitas Anastasia mulle märtsi lõpus.

Sel aastal seilas Steve Irwinil ka Animal Planeti võttetiim, kes filmis materjali tõsieluseriaali “Whale Wars” kolmandaks hooajaks. Tähelepanu pelgava Nisshin Maru küljele oli kinnitatud isegi ingliskeelne silt “Animal Planet toetab ökoterrorismi”.

Shepherd tahab vaalapüüdjaid uputada eelkõige majanduslikult. “Nad on juba aastaid kahjumis, aga tundub, et hetkel ei soovi nad vaalapüügist ikkagi loobuda,” selgitab Anastasia. Tema sõnul võib üks püüdmata jäänud vaal küttidele maksta kuni 250 000 dollarit.

Steve Irwini missioon kestis 91 päeva, Anastasia tegi sellest kaasa 66. Praegu viibib ta Tasmaanias Hobartis, kus parandatakse tugevasti kahjustada saanud Bob Parkerit.

Kogu möllu juures oleks jäänud küsimata vaat et üks tähtsamaid asju. Kas Anastasia oma silmaga ikka vaalasid ka nägi? “Isegi mitmeid. Kord nägime küürvaalu veest välja hüppamas, see oli täiesti uskumatu vaatepilt. Mõnikord tulid nad laevale nii lähedale, et võis kuulda nende hingamist ja tunda nende hingeõhku. Kõige rõõmsam päev oli siis, kui nägime vaalu meie ja jaapanlaste laeva vahel vabalt ujumas ja teadsime, et nendega ei juhtu midagi, kuni me seal oleme. Sellistel päevadel oli tõesti tunne, et oleme midagi suurt korda saatnud.”
Vaalakaitsjast eestlanna: Anastasia Parmson. (Barbara Veiga / Sea Shepherd)