Ajakirja Loodus viimane number on pühendanud sellele kohvisordile, mille kilo maksab koos eri vahendustasudega kuni tuhat dollarit, koguni kaks külge.

Saame teada, et ajal, mil Aasia ja Indoneesia saarestike kohviistandustes küpsevad mahlakad ja eredavärvilised viljad, lasevad tsiibetkassid ehk todimusangid (ka lihtsalt musangid) neil hea maitsta. Öösiti puudel tegutsedes valivad musangid ilmeksimatult välja just täisküpseks saanud viljad. 

Söödud kraami, nagu sedastab ajakiri, töötlevad looma seedekulglas nii ensüümid, seedenõred (mao soolhape, sapp, soolenõred) kui ka bakterid. "Eriti tähtis roll on just soolestiku piimhappebakteritel, kes aitavad igati kaasa seemnete käärimisprotsessile, mis jätkub isegi pärast seda, kui todimusang seedimise tahketest ülejääkidest loomulikul viisil vabaneb."

Inimeste töö on tsiibetkassi väljaheited üles otsida ning nendest eraldatakse juba terved kohvioad, mida hoolikalt pestakse ja hiljem kergelt röstitakse. Seemnete eritöötlus looma soolestikus annabki röstimisjärgselt kohviubadele erilise aroomi ja maitse, mida kirjeldatakse sõnadega: hallitus, muld, kopitus, siirup, muskus, šokolaad, karamell, džunglilõhn, jõuline aroom jne.