Ekskohtunik Šuvalov – mundrimäärija või märter?
Ülim konspiratsioon. Mõistukõne, paroolid, rääkimine silmade ja sõrmedega, suu maigutamine ja mõmin. Salvrättidele kirjutamine kohvikutes, vestlused mullivannis ja siksakitamine riietepoe riiulite vahel, et võimalikku "saba" maha raputada. Vastastikused kahtlused, ähvardused ja räige bluff, nagu käiks pokker elu ja surma peale.
Kogu selle mängu ümber Kaitsepolitsei raudne pigistus ja kõrged sihid. Kümneid tunde pealtkuulatud vestlusi, varjatud jälgimised kõige uskumatumates kohtades. Salajased filmimised ujulas, söögikohtades ja kohtuniku kabinetis nööpaugukaameraga. Märgistatud rahatähed. Ettepanekud, millest polnud võimalik keelduda.
Kohtuniku poole aasta palga suurune altkäemaks ja selle hind - tuhat päeva vangistust. Või uskudes süüdi mõistetud kohtunikku - märtrisamm, professionaalne enesetapp protestiks olukorra vastu, kus seadus võimaldab kohtualustel protsessi lõpmatult venitada.
"Minu jaoks oli ainus võimalus see raha vastu võtta. Vastasel juhul - sellise sõnumi saatis mulle Davõdov - oleksin seda kriminaalasja veel neli aastat arutanud ja asi oleks aegunud. Davõdov ja tema kaitsjad venitasid protsessi iga hinna eest. Samal ajal nõuti kõrgemalt poolt vahetpidamata aru - miks ei ole asjas otsust. Mis siis ikka. Otsustasin teeselda, et mängin Davõdoviga kokku. Nõustun altkäemaksuga, aga samal ajal saan selle kohtuprotsessiga ühele poole. Raha oleksin hiljem loomulikult tagastanud."
Pannes kokku Ardi Šuvalovi poolt protsessi käigus räägitu, kõlab just sedasi tema resümee loost, mis paiskas ta Eesti ühe tuntuima ja staažikama krimikohtuniku aujärjelt silmini sõnnikusse. Tõmbas vee peale 15 aasta pikkusele karjäärile, aga ka nn Kakumäe Võrkude kriminaalasjale. Tõi kaasa Kapo ühe suurima töövõidu ja näitas Eesti kohut kui eeskujulikult isepuhastuvat süsteemi, kus reetmist karistatakse väga karmilt.
Aldis Aluse õnnelik tund
Oli reede, 7. aprill 2006. Urmas Oti hittsaate "Happy Hour" teises pooles astus esimest korda avalikkuse ette Kapo pealik Aldis Alus. Mida kauem saade kestis, seda kummalisemaks jutuajamine läks.
Külaline oli küll kohal ja juttu justkui aeti, kuid mille puhul kohtuti - see jäi esialgu mõistatuseks. "Miks teil neid töövõite nõnda vähe on?" küsis Ott. "No kuidas vähe. Meil ikka mõned on," vastas Alus. Ja muigas.
Sel hetkel võis vaid kahe käe sõrmedel kokku lugeda need inimesed, kes teadsid Kapo juhi muige tagamaid. Vaid mõni tund enne otsesaate algust oli kohtunik Šuvalov Aluse alluvatele üle andnud kulunud välimusega autoapteegi, milles peitus neli pakki "Jakobsone" ehk 200 000 krooni.
Kaks päeva hiljem, pühapäeva õhtul kell 20.20 teatas Riigiprokuratuur: "Kaitsepolitseinikud pidasid neljapäeva õhtul kinni ühe Harju Maakohtu kohtuniku, kahtlustades teda altkäemaksu võtmises suures ulatuses. Kahtlustuse kohaselt nõudis kohtunik läbi vahendaja ühelt kohtualuselt suures ulatuses altkäemaksu kohtualuse suhtes soodsama kohtuotsuse tegemise eest."
Kui selgus, et altkäemaksu nõudis Šuvalov ei kelleltki muult kui oma kõmuprotsessi peategelaselt Andres Davõdovilt, olid reaktsioonid vastakad. Jätke jama, arvasid paljud - ei ole võimalik, et pensioni lävel seisev kõrgepalgaline kohtunik võtab sellise riski elu ohtlikemas protsessis, kus kohtu all ka endine kõrge kaitsepolitseinik. See peab olema mingi eksitus või räige provokatsiooni tagajärg.
Tsiteerime üht esimest põhjalikku lugu, mis järgnes Šuvalovi kinnipidamisele:
"Riigiprokuratuuri teatel lubanud kohtunik raha eest soodsamat kohtuotsust. Väidetavalt ähvardanud ta, et kui ärimees talle raha ei maksa, siis ootavad teda ees erinevad sanktsioonid.
Näiteks lubanud kohtunik Davõdovile väidetavalt kehtestada riigist väljasõidukeelu, taandada ta kahest palgatud advokaadist, määrata talle kehvem riigipoolne kaitsja ja ärimehe kohtuprotsessi ajaks sootuks trellide taha pista.
Tipuks olevat Šuvalov väidetavalt lubanud, et kui ta rikkalt ärimehelt raha ei saa, siis langetab ta märksa rangema karistuse, mis viib mehe aastateks trellide taha."
Vana semu pani kohtuniku tanki
Nüüd, kui toimik on lõpuks avalik, ei näe me seal ometi ainsatki vettpidavat tõendit, et Šuvalov oleks esitanud mõne konkreetse ähvarduse, altkäemaksu n õ u d n u d või isegi küsinud. Küll ilmneb mõnest protokollist, et Šuvalov töötas Kakumäe võrkude kriminaalasja käigus erakordse surve all, mida avaldasid nii tema ülemused, kaitsepolitsei, advokaadid kui lõppude lõpuks võlgades siplev vana semu Martin Napa.
Vastuvaidlematult on tõendatud, et 6. aprillil 2006 pani kuriteo matkimisele allutatud Martin Napa kohtuniku sinisesse Hyundaisse paberkoti 200 000 krooniga ja astus autost välja. Šuvalov tegi keset linna mõned jänesehaagid ja sõitis Mustamäele. Tõstis ühe Vilde tee maja ees neli pakki 500krooniseid kupüüre Kaitsepolitseile kuuluvast paberkotist isiklikku autoapteeki ja läks sellega esimese korruse korterisse. Peitis autoapteegi magamistoa kapi otsa ja sõitis kesklinna poole tagasi. Kuni taksopargi ristmikul punase fooritule taha seisma jäi ja järsku mõlemal pool autot relvastatud kaitsepolitseinikke nägi. Kapo korraldatud läbiotsimised autos, Vilde tee korteris ja ka Šuvalovi kesklinna kodus tulemusi ei andnud. Alles pärast arestimajas veedetud ööd andis Šuvalov raha välja, mispeale ta ka vabadusse lasti. Möödus üle kahe(!!!) kuu, enne kui Šuvalov rääkima hakkas.
"Mina muud võimalust ei näinud. Võibolla oleks ma pidanud nägema muud võimalust, aga ei näinud," vastas ta riigiprokurör Laura Vaigu küsimusele, kas altkäemaksu võtmine oli tema meelest ainus võimalus Davõdovi-Panovi-Tikerpe kohtuasja arutamisega lõpule jõuda...
Küllalt aega kuriteost teatamiseks
Kohtus täpsustas Šuvalov oma mõtet: "Ma sain aru, et raha on Davõdovilt, et on seotud tema kohtuasja pidamisega. Davõdovi sõnum oli - kui sa raha ei võta, arutad seda kriminaalasja veel neli aastat. Aga iga kohtunik tahab asja lõpuni arutada ja kui temalt korduvalt küsitakse, et miks ikka veel pole lõpetatud, siis nii läkski. Mul oli mõte, et kui olen saanud nõupidamistuppa (kui asja arutamine on läbi ja kohtunik asub otsust vormistama - toim.), siis klaarin Napaga asjad ära - tagastan raha. Minu eesmärk raha võttes oli lõpetada kriminaalasja menetlemine, kuna enne tegid Davõdov ja kaitsjad kõik selleks, et venitada, siis ma otsustasin niimoodi."
Viru maakohtu otsus aga kõlas: "Šuvalovil oli piisavalt aega, et olukorda hinnata ja valikuid teha, kohtunikuna sai ta aru, et peale Davõdovilt saadava altkäemaksuga nõustumist ja peale selle vastu võtmist ei saa ta arutada kriminaalasja, kus kohtualuseks oli Davõdov, enam erapooletult ja seega on asja edasine arutamine ebaseaduslik vaatamata sellele, milliseid konkreetseid otsustusi ta asja lahendamisel teeb.
Enne altkäemaksu võtmist oli Šuvalovil piisavalt aega, et teha valik seaduskuuleka käitumise kasuks olukorras, kus altkäemaksu andmise-võtmise küsimus Napal korduvalt jutuks oli. Tal oli kuudepikkune aeg, et lõpetada nimetatud kohtumised Napaga ja teatada võimalikust altkäemaksu pakkumisest õiguskaitseorganitele."
Sel teisipäeval seisis Šuvalov taas kord Rakveres endise ametivenna Tiit Kullerkupu ees ja sai teada, et tema taotlus vangimineku tähtaja pikendamiseks ei kuulu rahuldamisele.
Rasketele perekondlikele asjaoludele viidates oli Šuvalov, kes esiti pidi juba 30. juunil minema Magasini tänavale Tallinna vangla väravat lõgistama, palunud vangimineku tähtaega kaks kuud edasi lükata. Nüüd on tal võimalus veel kord ringkonnakohtu armulikkusele loota.
Kui kogu loos üldse on midagi rõõmustavat, siis ehk see, et tänaseks valminud seaduseelnõud ei lase kohtualustel ja kaitsjatel protsessi lõpmatuseni venitada.