Kogu selle mängu ümber Kaitsepolitsei raudne pigistus ja kõrged sihid. Kümneid tunde pealtkuulatud vestlusi, varjatud jälgimised kõige uskumatumates kohtades. Salajased filmimised ujulas, söögikohtades ja kohtuniku kabinetis nööpaugukaameraga. Märgistatud rahatähed. Ettepanekud, millest polnud võimalik keelduda.

Kohtuniku poole aasta palga suurune altkäemaks ja selle hind - tuhat päeva vangistust. Või uskudes süüdi mõistetud kohtunikku - märtrisamm, professionaal­ne enesetapp protestiks olukorra vastu, kus seadus võimaldab kohtualustel protsessi lõpmatult venitada.

"Minu jaoks oli ainus võimalus see raha vastu võtta. Vastasel juhul - sellise sõnumi saatis mulle Davõdov - oleksin seda kriminaalasja veel neli aastat arutanud ja asi oleks aegunud. Davõdov ja tema kaitsjad venitasid protsessi iga hinna eest. Samal ajal nõuti kõrgemalt poolt vahetpidamata aru - miks ei ole asjas otsust. Mis siis ikka. Otsustasin teeselda, et mängin Davõdoviga kokku. Nõustun altkäemaksuga, aga samal ajal saan selle kohtuprotsessiga ühele poole. Raha oleksin hiljem loomulikult tagastanud."

Pannes kokku Ardi Šuvalovi poolt protsessi käigus räägitu, kõlab just sedasi tema resümee loost, mis paiskas ta Eesti ühe tuntuima ja staažikama krimikohtuniku aujärjelt silmini sõnnikusse. Tõmbas vee peale 15 aasta pikkusele karjäärile, aga ka nn Kakumäe Võrkude kriminaalasjale. Tõi kaasa Kapo ühe suurima töövõidu ja näitas Eesti kohut kui eeskujulikult isepuhastuvat süsteemi, kus reetmist karistatakse väga karmilt.

Aldis Aluse õnnelik tund
Oli reede, 7. aprill 2006. Urmas Oti hittsaate "Happy Hour" teises pooles astus esimest korda avalikkuse ette Kapo pealik ­Aldis Alus. Mida kauem saade kestis, seda kummalisemaks jutuajamine läks.

Külaline oli küll kohal ja juttu justkui aeti, kuid mille puhul kohtuti - see jäi esialgu mõistatuseks. "Miks teil neid töövõite nõnda vähe on?" küsis Ott. "No kuidas vähe. Meil ikka mõned on," vastas Alus. Ja muigas.

Sel hetkel võis vaid kahe käe sõrmedel kokku lugeda need inimesed, kes teadsid Kapo juhi muige tagamaid. Vaid mõni tund enne otsesaate algust oli kohtunik Šuvalov Aluse alluvatele üle andnud kulunud välimusega autoapteegi, milles peitus neli pakki "Jakobsone" ehk 200 000 krooni.

Kaks päeva hiljem, pühapäeva õhtul kell 20.20 teatas Riigiprokuratuur: "Kaitsepolitseinikud pidasid neljapäeva õhtul kinni ühe Harju Maakohtu kohtuniku, kahtlustades teda altkäemaksu võtmises suures ulatuses. Kahtlustuse kohaselt nõudis kohtunik läbi vahendaja ühelt kohtualuselt suures ulatuses altkäemaksu kohtualuse suhtes soodsama kohtuotsuse tegemise eest."

Kui selgus, et altkäemaksu nõudis Šuvalov ei kelleltki muult kui oma kõmuprotsessi peategelaselt Andres Davõdovilt, olid reaktsioonid vastakad. Jätke jama, arvasid paljud - ei ole võimalik, et pensioni lävel seisev kõrgepalgaline kohtunik võtab sellise riski elu ohtlikemas protsessis, kus kohtu all ka endine kõrge kaitsepolitseinik. See peab olema mingi eksitus või räige provokatsiooni tagajärg.

Tsiteerime üht esimest põhjalikku lugu, mis järgnes Šuvalovi kinnipidamisele:
"Riigiprokuratuuri teatel lubanud kohtunik raha eest soodsamat kohtuotsust. Väidetavalt ähvardanud ta, et kui ärimees talle raha ei maksa, siis ootavad teda ees erinevad sanktsioonid.

Näiteks lubanud kohtunik Davõdovile väidetavalt kehtestada riigist väljasõidukeelu, taandada ta kahest palgatud advokaadist, määrata talle kehvem riigipoolne kaitsja ja ärimehe kohtuprotsessi ajaks sootuks trellide taha pista.

Tipuks olevat Šuvalov väidetavalt lubanud, et kui ta rikkalt ärimehelt raha ei saa, siis langetab ta märksa rangema karistuse, mis viib mehe aastateks trellide taha."

Vana semu pani kohtuniku tanki
Nüüd, kui toimik on lõpuks avalik, ei näe me seal ometi ainsatki vettpidavat tõendit, et Šuvalov oleks esitanud mõne konkreetse ähvarduse, altkäemaksu n õ u d n u d või isegi küsinud. Küll ilmneb mõnest protokollist, et Šuvalov töötas Kakumäe võrkude kriminaalasja käigus erakordse surve all, mida avaldasid nii tema ülemused, kaitsepolitsei, advokaadid kui lõppude lõpuks võlgades siplev vana semu Martin Napa.

Vastuvaidlematult on tõendatud, et 6. aprillil 2006 pani kuriteo matkimisele allutatud Martin Napa kohtuniku sinisesse Hyundaisse paberkoti 200 000 krooniga ja astus autost välja. Šuvalov tegi keset linna mõned jänesehaagid ja sõitis Mustamäele. Tõstis ühe Vilde tee maja ees neli pakki 500krooniseid kupüüre Kaitsepolitseile kuuluvast paberkotist isiklikku autoapteeki ja läks sellega esimese korruse korterisse. Peitis autoapteegi magamistoa kapi otsa ja sõitis kesklinna poole tagasi. Kuni taksopargi ristmikul punase fooritule taha seisma jäi ja järsku mõlemal pool autot relvastatud kaitsepolitseinikke nägi. Kapo korraldatud läbiotsimised autos, Vilde tee korteris ja ka Šuvalovi kesklinna kodus tulemusi ei andnud. Alles pärast arestimajas veedetud ööd andis Šuvalov raha välja, mispeale ta ka vabadusse lasti. Möödus üle kahe(!!!) kuu, enne kui Šuvalov rääkima hakkas.

"Mina muud võimalust ei näinud. Võibolla oleks ma pidanud nägema muud võimalust, aga ei näinud," vastas ta riigiprokurör Laura Vaigu küsimusele, kas altkäemaksu võtmine oli tema meelest ainus võimalus Davõdovi-Panovi-Tikerpe kohtuasja arutamisega lõpule jõuda...

Küllalt aega kuriteost teatamiseks
Kohtus täpsustas Šuvalov oma mõtet: "Ma sain aru, et raha on Davõdovilt, et on seotud tema kohtuasja pidamisega. Davõdovi sõnum oli - kui sa raha ei võta, arutad seda kriminaalasja veel neli aastat. Aga iga kohtunik tahab asja lõpuni arutada ja kui temalt korduvalt küsitakse, et miks ikka veel pole lõpetatud, siis nii läkski. Mul oli mõte, et kui olen saanud nõupidamistuppa (kui asja arutamine on läbi ja kohtunik asub otsust vormistama - toim.), siis klaarin Napaga asjad ära - tagastan raha. Minu eesmärk raha võttes oli lõpetada kriminaalasja menetlemine, kuna enne tegid Davõdov ja kaitsjad kõik selleks, et venitada, siis ma otsustasin niimoodi."

Viru maakohtu otsus aga kõlas: "Šuvalovil oli piisavalt aega, et olukorda hinnata ja valikuid teha, kohtunikuna sai ta aru, et peale Davõdovilt saadava altkäemaksuga nõustumist ja peale selle vastu võtmist ei saa ta arutada kriminaalasja, kus kohtualuseks oli Davõdov, enam erapooletult ja seega on asja edasine arutamine ebaseaduslik vaatamata sellele, milliseid konkreetseid otsustusi ta asja lahendamisel teeb.

Enne altkäemaksu võtmist oli Šuvalovil piisavalt aega, et teha valik seaduskuuleka käitumise kasuks olukorras, kus altkäemaksu andmise-võtmise küsimus Napal korduvalt jutuks oli. Tal oli kuudepikkune aeg, et lõpetada nimetatud kohtumised Napaga ja teatada võimalikust altkäemaksu pakkumisest õiguskaitseorganitele."

Sel teisipäeval seisis Šuvalov taas kord Rakveres endise ametivenna Tiit ­Kullerkupu ees ja sai teada, et tema taotlus vangimineku tähtaja pikendamiseks ei kuulu rahuldamisele.

Rasketele perekondlikele asjaoludele viidates oli Šuvalov, kes esiti pidi juba 30. juunil minema Magasini tänavale Tallinna vangla väravat lõgistama, palunud vangimineku tähtaega kaks kuud edasi lükata. Nüüd on tal võimalus veel kord ringkonnakohtu armulikkusele loota.
Kui kogu loos üldse on midagi rõõmustavat, siis ehk see, et tänaseks valminud seaduseelnõud ei lase kohtualustel ja kaitsjatel protsessi lõpmatuseni venitada.

Kõneleb toimik

Väljavõtteid Ardi Šuvalovi kriminaalasjast.


Kuidas asjaosalised kaitsepolitseid kartsid

Ardi Šuvalov: “Kui alustasin (Kakumäe võrkude kriminaalasja – toim.)

menetlemist, toimus minu pidev jälgimine.”

Prokurör: “Kelle poolt?”

“Hea küsimus.”

Prokurör: “Kuidas aru saite, et teid jälgitakse?”

“Kohtud avalikus kohas kõrvalise inimesega, ajad juttu ja pärast tuleb võõras inimene ja ütleb – teie kohtumist filmiti. Kui mobiilis, kelle numbrid salvestatud, helistamisel ette lööb salastatud number... ja muid sümptomeid on veel, prokurör teab seda ise ka. Aga ma ei uskunud, et seatakse üles lõkse, ja miks peaks nt Davõdov ehk kapo olema huvitatud asja paljastamisest. Ma arvasin, et minu tegevus jääb märkamata.”

Davõdov kohtuistungil:

“Olete öelnud, et Napa käsutas salvrätte kirjutamiseks, tegi hääletuid suuliigutusi, milleks oli nii vaja?”

“Minu firmas on töötanud 3 Kapo endist töötajat, elu Tallinnas oli keeruline, oli palju erinevaid riske. Napa sai juristi haridusega aru, et see võib halvasti lõppeda. Nagu meil juhtus, et kirjutad õiguskaitseorganitele avalduse. Et jätta võimalikult vähe tõendeid – salvrätid, nimesid ei nimetatud – mina olin õpilane, kohtunik direktor. Nagu koolilaste stiilis kõnelesime.”



Kuidas kohtunik Šuvalov kartis naerualuseks jääda

Šuvalovi ülekuulamine kohtus:

Küsimus: “Kuidas peab kohtunik käituma, kui arvab, et pakutakse altkäemaksu?”

“Teatama pädevatele isikutele.”

“Kellele?”

“Erinevaid on.”

“Kas teie teatasite kellegi?”

“Ei.”

“Miks?”

“Sest käte- ja kehakeel võib olla eksitav ja kui ma oleksin teatanud, oleks teised palju nalja saanud.”

“Mis nalja oleks saanud?”

“Mul polnud ju käega katsutavat selle kohta, oleks vaid paljasõnaline väide.”

“Miks ikkagi lasite Napal teiega suhelda?”

“Ma teadsin, et Napa suhtleb Davõdoviga, ma püüdsin veenda ja oma meelsust ja hoiakut näidata.”


Kuidas kohtunik otsustas kellegi vangi panna

Šuvalov kohtus:

“Milline oli teie vastus 2005 lõpus Napale?”

“Et ei ole võimalik teha õigeksmõistvat otsust.”

Davõdovi ülekuulamisest:

“Uurisin Napa käest, milline episood jääb kohtus ellu. Napa ütles, et episood, kus on Panov, kes on Savisaare lähedane isik, selle asjaga tuleb tegeleda. Et pika protsessi tulemusel tuleb keegi kinni panna. Mina küsisin, kas mind. Tema vastu, kas või. Ma naljatasin – hea ettepanek, algul saate raha ja siis panete kinni, Napa jooksis minema, ehk läks helistama, ma oletan. Tuli tagasi ja ütles – ei, Tikerpe paneme kinni.”


Kuidas MARTIN Napale tehti ettepanek, millest ei saanud keelduda

Martin Napa ülekuulamisel kohtus: “Merimetsa haigla juures (6. aprill 2006 – toim.) Davõdov andis mulle raha üle. Hakkasin välja sõitma Paldiski maanteele, kui tulid kapo ametnikud kahe autoga ja takistasid väljasõitu.

Raha võeti ära. Kapo esindaja ütles, et mina neile huvi ei paku. Et nad on pikemat aega tegelenud Šuvaloviga ja tahavad selgust saada, kas ta on altkäemaksu küsinud.

Pidin raha üle andma ja jäädvustama selle minu külge pandud tehnikaga. Kapo töötajaga oli vestlus, kus ta tegi konkreetse ettepaneku koostööks. Sellest ma loomulikult loobuda ei saanud. Kapost saatsin Šuvalovile smsi, et saame kokku Stockmannis siis viidi mind enne seda kaubamaja juurde, tehnika pandi külge. Läksin istusin Suvalovi lauda ja ütlesin, et kus ma selle üle annan.”


Kuidas kohtunik otsustas teha “Matrossovit”

Prokurör: “Mis oli teie eesmärk raha oma kätte võttes?”

Šuvalov: “Lõpetada kriminaalasja menetlemine, kuna enne oli tehtud kõik selleks, et venitada, siis ma otsustasin niimoodi, pealegi teades, et kõik toimub Davõdovi kontrolli all.”

Prokurör: “Kuidas raha oma kätte võtmine pidi kaasa aitama lahendini jõudmiseni?”

Šuvalov: “Davõdov ja kaitsjad tegid kõik selleks, et asjaga venitada. Napa ütles, et raha vastuvõtmine on märk sellest, et sa saad teha kohtuotsuse.

Selline oli mõte. Napa ütles, et Davõdov ütleb – kui raha ei võta, võid arutada seda kriminaalasja veel 4 aastat. Aga iga kohtunik tahab asja lõpuni arutada ja kui temalt korduvalt küsitakse, et miks ikka veel pole lõpetatud, siis nii läkski.”


Kuidas Davõdov “kõrgemalt poolt” abi palus

Davõdov kirjeldas, kuidas tema kaitsja Aivar Pilv ei saanud kord ühele järjekordsele kohtuistungile ilmuda, mispeale kohtunik Šuvalov andis korralduse jätkata istungit ilma kaitsja osavõtuta. “Šuvalov näitas, kuidas protsess võib käia, et lõpetad selle ühe päevaga kohtualustele enda kaitseks sõna andmata. Riigikohtu esimees, mu tuttava tuttav, ka kommenteeris seda olukorda ja siis helistas Šuvalovile ja nii protsess kestis edasi.”