„Relv maha! RELV MAHA!! RELV MA-HA!!!“

Kahe kodutüli asjaolusid uurima tulnud politseiniku häälepaelad on röökimisest rebenemise piiril, kuid hallides dressides nooruk, käes vaksapikkuse teraga puss, ei tee käsklust kuulmagi. Pigem näib tal olevat plaanis endal noaga kõri läbi tõmmata, mis oleks mõneti ka mõistetav – on ju tüüp just äsja teada saanud, et tema tüdrukõber Kelly on juba mõnda aega „asju ajanud“ kellegi kolmandaga. „Ei taha elada enam,“ räuskab nooruk. „Laske mind maha juba!“

Korter on rusuv ja hämar, täis võidunud diivaneid, igerikku saepuruplaatidest mööblit ja pooltühjasid õllepurke. Kui peaks siin pikemalt aega veetma, haaraks igaüht depressioon.