Vaid pool aastat varem oli Raili abikaasa vastu politseisse pöördunud, kuid menetlust ei Jebnouni vastu ei alustatud, sest vaid mõned kuud hiljem sõlmis Raili mehega kokkuleppe. Tagantjärele on võimatu öelda, kas Raili tegi seda vabatahtlikult või oli see talle pealesurutud, küll aga juhtis Ekspress tähelepanu, et taolisi kokkuleppeid sõlmitakse väga jaburatel tingimustel.

Nimelt seisis prokuröri abi allkirjastatud dokumendil must-valgel, et mees on kohustatud oma naist kuus kuud mitte peksma. Kui ta seda siiski teeb, muutub kokkuleppe kehtetuks ja jätkatakse kirminaalasja perevägivalla paragrahvi järgi.

Niisugune prokuratuuri seatud klausel ei hämmastanud mitte üksnes lehelugejaid, vaid ka justiitsministrit, kuid tõsi on ka see, et menetlusseadustik ei anna prokurörile teist võimalust. Praegu kehtiv kriminaalmenetlusseadustik ütleb, et kokkulepe kaotab kehtivuse, kui kahtlustatav ei täida talle pandud kohustusi. Puudub aga lause, et kriminaalasi avatakse uuesti, kui peksja kasutab kannatanu suhtes uuesti vägivalda.

Täna riigikokku saadetud eelnõu just aga just selle lisabki: kriminaalmenetlus alustatakse uuesti, kui kahtlustatav paneb kuue kuu jooksul pärast menetluse lõpetamist sama kannatanu suhtes toime uue tahtliku kuriteo.

"Muudatus on osaliselt tingitud ka praktikas ettetulnud juhtumeist, mil lepituskokkuvõttes on pandud kahtlustatavale kohustuseks näiteks kannatanu suhtes vägivalda mitte tarvitada, mis aga ei ole kooskõlas lepitusmenetluse mõttega," juhitakse eelnõu seletuskirjas tähelepanu.

Perevägivallas kahtlustatav peaks seletuskirja kohaselt võtma lepitusega täiendavaid kohustusi, mitte aga kinnitama, et ei tee midagi, mis on juba niigi seadusega keelatud.