Venelane ei ole rahvus, vaid seisund, staatus, seisus, hinnang, ajalooline paratamatus, tiitel, stigma, õigustus, vabandus, tunnustus. Puhtaid venelasi siit nimekirjast peaaegu et ei leiagi - ei otsitudki - sest mitte keegi ei tea, mida tähendab puhas venelane. Katariina II oli sakslanna, Lenin kalmõkk ja Jaroslav Tark norra verd. Mis siis. Ekspressi toimetust nõustanud Sergei Stadnikov nimetab neid adoptiivvenelasteks. Paluks austada ja armastada! Jelena Skulskaja iseloomustab venelaseks olemist Eestis nii: “Minu elus ongi nii, et natuke olen alati ja igal pool võõras. Eestis olen ma ju immigrant. Ma ei ole kunagi öelnud, et olen eesti kirjanik, kes kirjutab vene keeles. Olen vene kirjanik, kes elab Eestis, kus on minu kodu, aga minu kodumaa on vene kirjandus, kultuur ja keel.“  Katrin Siska (1983): Vanilla Ninja liige. Praegu vene kultuuri edendava Lasnamäe rahvamaja direktriss, enne seda töötas Tallinna linnavalitsuses vihmavarjuhoidjana. Nikolai Tarankov (1952): Ühiskassa pealik, tal on KGB erikoolitus. Viimati istus ta vangis paarkümmend aastat tagasi seoses Moskvas toimunud maalidevargusega. Eestis on Kolja suutnud vanglat vältida. Aleksander I (1777 - 1825): Venemaa keisrina kehtestas ta 1816–1819 Eesti- ja Liivimaal uue talurahvaseaduse, kaotas pärisorjuse. Tema valitsemisajal taasavati Tartu Ülikool. Vladimir Uljanov-Lenin (1870 –1924): Venemaa bolševike juht, riigipööre viis Eesti Vabariigi tekkimiseni. Aleksius II (1929- 2008): kodanikunimega Aleksei Mihhailovitš Ridiger, Tallinnas sündinud baltisaksa päritolu õigeusu vaimulik, Vene Õigeusu Kiriku Moskva ja kogu Venemaa patriarh.  Maria Avdjuško (1968): 90ndate seksisümbool, kapitalistliku elulaadi ja õnne kehastus. Karl Vaino (1923): Tomskis sündinud venestunud eestlane. EKP juhina tegutses Moskva käskude järgi. Oma kõned pidas vene keeles. 1988 siirdus Gorbatšovi käsul Moskvasse, kuhu jäigi. Marika Barabanštšikova (1972) ja Andres Dvinjaninov (1963): Vanemuise näitlejate paar. Ivar Must (1962): Alias Igor Tsõganov, Eurovisioni võidulaulu "Everybody" looja. Beatrice (1970): Vene ilu, köögi, seltskondlikkuse ja müstika maaletooja. Edasi vaata tasulisest versioonist või paberlehest.