Esmalt tuleks enesele selgeks teha, mida tõeliselt tähtsaks peetakse. Mida tahad teha — ja miks seda teha tahad. Võtme­küsimus ongi „miks?”. Kui sellele on vastus leitud ning see vastus ka meeldib, on tulemuseni märksa kergem jõuda.

Suured kivid ja nädalakompass

Kui tähtsad asjad on teada, tuleb need oma plaani sättida. Siinkohal on arukas lähtuda juhtimisguru Steven Covey soovitusest „suurte kivide” kohta. Purki eri kividega täites tuleks sellesse esmalt mahutada suured, sest pihuga väiksemaid mahub alati peale. Kui aga väikesed enne purki panna, ei pruugi suured sinna enam mahtuda.

Suurteks kivideks on siin isiklikud prioriteedid, mille nimel tuleb tegutseda esimeses järjekorras. Mis on inimestele tähtis? Suhted, tervis, areng, hinge­elu…

Alati tuleks alustada iseendast, iseenda tasakaalus hoidmisest. Kui inimene pole tasakaalus, on tal raske olla ka hea suhtekaaslane või lapsevanem. Seega tuleks igasse päeva mahutada midagi, mis aitab tasakaalu hoida — kas või pisike võimlemis- ja joogahetk või võimalus keskenduda oma mõtetele.

Steven Covey ideevaramusse kuulub ka enesejuhtimise tööriist nimega Nädalakompass. Põhimõtteliselt on tegu paberiga, mille ühele poole on kirjutatud olulised rollid, teisele poole aga ülesanne, millega selles rollis hakkama tahad saada. Kompass aitab meeles pidada ja keskenduda sellele, mis tegelikult tähtis on. See on keskendumise tööriist, aidates meeles pidada, millised tegevused on „suured kivid”.

Tähtsaid rolle ja ülesandeid ei tohiks olla nädalas enam kui seitse — suurem hulk hakkaks inimest killustama.

Privaatne aeg lastele

Lapsed ja loomad vajavad armastust. Armastus väljendub tegudes ja iga tegu nõuab aega, et seda teha. See aeg on vaja planeerida oma päevadesse.

Kui peres on mitu last, vajavad vanema aega kõik. Igaüks eraldi — seega tuleks igasse päeva või vähemalt igasse nädalasse plaanida privaataeg iga lapse jaoks. See on aeg, mil tehakse koos lapsega seda, mida laps tahab. Muul ajal on paljulapselistel peredel kasu oskuslikust rühmatöö kavandamisest. Mitme lapse vanemad on kas loomult head juhid — või siis hullumeelsuse piiril.

Elu on näidanud, et inimesed, kes suudavad hästi hakkama saada teismelistega, suudavad hästi juhtida ükskõik missugust inimrühma või firmat. Arvan, et see on ainus üsna kindel eeldus heaks liidriks saamisel ja olemisel.

Teismeliste lastega suhtlemisel töötab hästi võidan-võidad-kokkulepete sõlmimine — tüüpilisteks probleemideks on kodutöö ja õppimisega seotu, siin aga on võimalik teha mitmeid, mõlemat poolt rahuldavaid kokkuleppeid. Mõistlik on ulatada lastele õng, mitte kala, ning õpetada nad oma tegude eest vastutust võtma. Mitte kunagi ei tasu nende eest ära teha seda, mida nad ise teha suudavad.

Lastega koos tegutsemise eel tuleb kulutada piisavalt aega ettevalmistusteks, et see ühine tegevus saaks sujuda tõrgeteta.

Pole võimalik olla efektiivne tööl ja ebaefektiivne kodus, küll aga on võimalik olla ebaefektiivne igal pool. See viimane on üldlevinud nähtus.

Kui inimene ei suuda koduelu tööeluga ühitada ja vastupidi, siis kannatavad mõlemad. Ainus viis kooskõla leida on aga teada, mida ühe või teisega pikemas perspektiivis peale hakata. Selleks on vaja sügavale enda sisse vaadata ja seda endalt küsida. See omakorda nõuab aega ja planeerimist, sest muidu tulevad teised asjad vahele ning olulist lükatakse muudkui edasi, kuni ükskord on sihitult elatud päevade pärast kuradi kahju.