Elamusi Antalyast
15.05.2004 sõitsime reisikorraldusfirma AnhelTours vahendusel nädalasele turismireisile Türki. Kuna tegemist oli nn loteriimajutusega, saime hotelli teada alles kaks päeva enne väljalendu. Meie grupi (Maie Multanen, Ats M, Maie K, Kristel K, Julia L, Alla G) hotelliks määrati Polen Antalyas. Tuusiku maksumus oli 3995 krooni.
Hotellis oleku ajal, s.t seitsme päeva jooksul, koristati numbrit või, õigemini, pesti vaid põrandat üks kord, tolmu ei võetud. Siseeeskirjade järgi pidi linadevahetus toimuma igal kolmandal päeval, toimus see vaid korra.
Tubades puudusid klaasid, topsid hammaste pesemiseks, tualettpaberit olime sunnitud ise juurde küsima. Korra kukkus küljest kraan, saime selle omade jõududega tagasi paigaldatud. Käterätte vahetati üks kord nädala jooksul. Magamisasemetelt puudusid tekid, oli vaid päevatekk.
Ühel päeval puudus vesi ning kahel järgmisel päeval oli ainult külm vesi, nii et tualeti võtmiseks olime sunnitud kasutama külma vett, mille tulemusena haigestusid Ats M ja Alla G. Kui ta seejärel küsis külmetusrohu Goldrexi jaoks kuuma vett, solvati teda ja saadeti minema.
Hotelli kodukorras oli kirjas, et me ei tohi puuvilju numbritubadesse tuua, aga kui sarnane soov siiski tekib, peame maksma 5 USD. Ühel päeval rannast tulles oli meil kaasas pudel veega ning lavašš, mida soovisime süüa hotelli terrassil. Selle eest taheti meilt taas 5 USD, vastasel juhul soovitati minna linna parki sööma. Meilt nõuti hotelli sisenemisel mitmel korral kottide sisu ettenäitamist, mis on otsene inimõiguste rikkumine mitte ainult meil, vaid arvatavasti ka Türgis.
AnhelTouris lubati meile paketipõhiselt hommikusööki nn Rootsi lauas, reklaamiti lausa rikkalikku hommikubuffeed. Tegelikkus kujutas endast lahjat musta kohvi ilma koore või piimata; üht 3X5 cm fetajuustu tükki; viit oliivi; pakendamata võid meenutavat ollust; muna (ühel päeval keedetud, järgmisel päeval praetud, kolmandal päeval ebamäärase välimusega mittesöödav moodustis); poolt sektoriteks lõigatud tomatit; kahte kurgiviilu ja moosi- või siirupitaolist džemmi.
Esimesel linnaekskursioonil lubati eestikeelset giiditeenindust. Seda polnud. 21. maiks oli määratud uus ekskursioon. Õhtul leppis giid hotelli omanikuga kokku, et meile antakse kaasa väike toidukott. See nn toidukott sõna otseses mõttes visati hommikul lauda ning see kujutas endast musta katkist prügikotti ning sisaldas kolme saiaviilu, poolikut tomatit ja kurgiviilusid. Puudus isegi salvrätik.
Võrdluseks teiste rühmade ekskursantidega, kes tegid meiega koos ekskursiooni: nende toiduportsion kujutas endast penoplastist toidupakendisse pakitud mitmekülgset ratsiooni.
22.05, s.o reisi viimasel päeval jäin pojaga hommikusöögist hoopis ilma, kuna kella 9 ajal hommikul (hommikusöögi aeg oli 8–10) lihtsalt laudadel enam ei olnud midagi.
Viimasel päeval avastas Alla G, et tema kuldasjade hulgast numbritoast on kadunud abielusõrmus. Pretensiooni esitamine ei andnud tulemusi.
Kiidusõnu selle reisi kohta võib öelda giid Tanja kohta, kes igal õhtul hotellis käies püüdis tõepoolest omanikule selgeks teha, et nii pole võimalik elada.
Maie Multanen
