Elevandid tunnevad oma peegelpilti
Suure peegli ette asetatud elevandid tunnevad ära oma näoilmed ning hakkavad huviga uurima suu ja kõrvade sisemust.
Säärase avastusega tuli lagedale grupp teadlasi ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences. Seni arvati, et sel tasmel eneseteadvus eksisteerib vaid inimesel, inimahvidel ja delfiinidel. Nimetatud loomad on kõrge intellektiga ning näivad olevat ka üpris empaatiavõimelised - see omadus on aga tihedalt seotud eneseteadvusega.
"Nende loomaliikide ühine nimetaja on ka keeruline sotsiaalsus, mis kätkeb loomade omavahelist koostööd ja altruismi. Ning kõigil neil on üpris suur aju," ütles uurimuse üks autoreid Atlanta Emory ülikooli psühholoogiaprofessor Frans de Waal.
Koos Diana Reissi ja Joshua Plotnikuga sättis Waal New Yorgi Bronxi loomaaias suure peegli kolme emase aasia elevandi Happy, Patty ja Maxine'i ette.
Enamik loomi reageerib oma peegelpildi nägemisele sotsiaalselt, üritades peegli tagant leida teist looma. Kuid elevandid hakkasid peegli ees edvistama, raputades oma pead, lonti ja keha. Nad tõid peegli ette isegi toitu ning jälgisid iseennast söömas.
Maxine torkas peegli ees londi endale suhu ning asus uurima oma suukoobast. Seejärel üritas ta londiga tõmmata oma kõrva aeglaselt peegli poole, jälgides protseduuri tähelepanelikult peeglist.
Seejärel joonistasid teadlased elevantidele laupadele X-märgid. See on tüüpiline katse selgitamaks, kas loom end peeglist tõepoolest ära tunneb.
Niipea kui Happy end seejärel peeglist märkas, üritas ta X-märki londiga puudutada. Seda tegi ta tervelt 47 korral. Seevasti Maxine ja Patty ei tundnud märgi vastu mingit huvi.
"Kuna elevandid armastavad mudavanne ja loobivad toitu ja rämpsu oma seljale, ei pruukinud selline suhteliselt väike märk neid tõesti häirida," oletas Plotnik. "Näiteks inimesed ja šimpansid puhastavad end kehalt rämpsu korjates, kuid elevandid jumaldavad rämpsu ja muda oma kehal."
Kuna elevantide aju on suhteliselt suur ning nende loomade ühiskondlik elu on keeruline ja nüansirohke, võib eksperimendi tulemusena oletada, et nende loomade eneseteadvus ja empaatiavõime on sarnane inimese omaga.
