Eluks ajaks kinni mõistetud nelikmõrvar oma süüd ei tunnista

1998. aastal Kohtla-Järvel nelja inimese maha laskmise eest eluks ajaks vanglasse mõistetud Anatoli Nikolajev ei tunnista süüd siiamaani.

Eestis on pärast taasiseseisvumist toimunud viis nelja või enama inimese surmaga lõppenud mõrva, millest kolme puhul tappis mõrvar ka enda.

• 1) 1993. aastal lasi noor politseikonstaabel maha oma neli sugulast ja lõpuks iseenda.
• 2) 2007. aasta jaanuaris kägistas kasiinosõltlasest sõjaväelane Janek Lauri oma korteris surnuks noore abikaasa ja kaks tütart - 7-aastase ja 7-kuuse, seejärel poos ta metsa end üles.
• 3) Nädal tagasi leiti Kohtla-Järve Oru linnaosas asuva paneelmaja korteris noahoopidega tapetud Ilja (20), tema naise (20), tolle sõbranna (18) ja pisut üle aasta vanuse lapse surnukehad. Uurijate hinnangul oli tapjaks tõenäoliselt Ilja, kes ka endalt elu võttis.
  

Teised kaks nelikmõrvarit kannavad eluaegset vanglakaristust. Ühel juhul on kõik selge. 1999. aasta novembris pussitas töötu ja kergelt alaarenenud 28-aastane Enn Tilga Tartu eliitlinnaosas Tammelinnas surnuks oma õetütre elukaaslase Rene (23), õe Rimme (37) ning õe 2- ja 8-aastased tütred, kuna ohvrid keeldusid raskes pohmellis mehele peaparandamiseks viinaraha andmast. Mees võeti kohapeal kinni ja kannab eluaegset vanglakaristust. Muuseas - ta peaks saama esitada presidendile armuandmispalve järgmisel aastal.

Teisel juhul on asi segasem - süüdimõistetud mõrvar Anatoli Nikolajev ei tunnista süüd siiamaani.

1998. aasta aprillis tapeti Kohtla-Järvel narkootikumide müügipunktiks olnud korteris püstolilaskudega narkoäriga seotud ekspolitseinik Andrei (27), Jelena (39), Alla (36) ja Tatjana (25). Eesti Päevaleht kirjeldas sündmusi lühidalt nii: endine politseinik ja kolm naist võisid langeda narkokaupmeeste omavahelise arveteklaarimise või kellegi narkomaani vihase lähedase ohvriks. Politsei avastas Kohtla-Järve paneelelamute rajooni jääva Põhja allee 16 esimese korruse korterist TT-püstoli koos kahe padrunipideme ja kuue lahingupadruniga. Uurijad toimetasid ekspertiisi ka samast leitud umbes kilo narkootikumisarnast kuivatatud rohtu. Majaelanike sõnul tegeldi mõrvapaigaks olnud korteris moonipurust valmistatud narkootikumide müümisega.

Kohtla-Järve Linnakohtu 2. novembri 1999. aasta otsusega tunnistati Anatoli Nikolajev süüdi selles, et ta läks 1998. aasta 19. aprillil ajavahemikus 19.30-20.00 purjus peaga eelmainitud korterisse ja tappis seal kõigepealt laskudega pähe temaga edasise kooselu jätkamisest keelduva endise elukaaslase Jelena Erlichi. Seejärel tappis mees laskudega pähe ülejäänud kolm samas toas viibinud inimest.

Nikolajevi advokaat kaebas asja edasi, kuid Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium jättis 31. jaanuari 2000. aasta otsusega linnakohtu otsuse sisuliselt muutmata. Sisuliselt väitis Nikolajev, et esialgne tunnistus, kus ta tapmised omaks võttis, oli temalt välja pressitud. Ta polevat kedagi tapnud. Samuti viitas ta tõigale, et prokurör loobus süüdistusest. Ringkonnakohus leidis, et viimane ei võta kohtult kohustust jätkata kriminaalasja arutamist ja otsustada kohtualuse vastutuse küsimus. Nikolajev kaebas asja Riigikohtusse.

 „Taotledes Riigikohtult sisuliselt uute faktiliste asjaolude tuvastamist leiab A. Nikolajev, et temale süüks arvatud tapmised panid tegelikult toime isikud, kes olid tema endise elukaaslase Jelena Erlichiga seotud narkokaubanduse pinnalt," märgib Riigikohus.

Ent Riigikohtu menetlusest selgub veel üks üllatav asjaolu. Nimelt esitas Riigikohtule kirjaliku avalduse ka kannatanu - Nikolajevi endise elukaaslase tütar Irina.

Irina Erlich kirjutas oma avalduses, et Nikolajev on alusetult tema ema Jelena tapmises süüdi tunnistatud ja tegelik süüdlane on jäänud karistamata. Neiu palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata kriminaalasi samale kohtule uueks arutamiseks.

Materjalidest selgub, et prokuröri väitel oli tegelikult kohtueelsel uurimisel kontrollitud ka seda versiooni, mille kohaselt võisid kuriteo toimepanijaks olla isikud, keda Jelena Erlich varustas narkootikumidega, kuid igakülgse ja täieliku kohtueelse menetluse tulemina see versioon kummutati.

Riigikohtu kriminaalkolleegium jättis ringkonnakohtu otsuse muutmata. Eluks ajaks vanglamüüride taha mõistetud Nikolajevil puudub ka edasikaebamisõigus.