22.04.2010, 00:03
Ema tahab uppunud poja kohta tõde teada
Põhja prefektuur ei suutnud lahendada detsembris 2008 Linnahalli lähedal uppunult leitud Romet Põldme surma saladust.
FOTO:
„Mida nad tegid kõik need poolteist aastat!?” küsib Marika Põldme, Rometi ema, ja vastab ise. „Mitte midagi!” Madis Jürgen kirjeldab Romet Põldme ema Marika pingutusi, et poja surma asjaolud saaksid klaariks. *** Kaks päeva pärast poja kadumist sõidab ema koos vanema pojaga Tallinnasse Rometit otsima. Ajab välja otsimismeeskonna. TV 3 oma kaameratega sabas, jookseb ema koos jälituskoera ja politseinikega Kopli majade vahel. „Romet, kus sa oled!?” hüüab ema ja märkab, kuidas politseinikud teda imelikult vaatavad. Ta ei tee sellest välja, ta hüüab ja kutsub ja loodab. „Öelge konkreetne aadress!” tahavad politseinikud. „Öelge konkreetselt, mis aadressil ta on!” Aga kust teab ema täpset aadressi?! Ei tea! Ühel vanal, mahajäetud majal ei ole põrandat. All sügavas keldriaugus mustendab laudadest kast. Ema arvab, et Romet on selles kastis kinni ja kuuleb teda. „Vasta ometi, Romet!” Koer väsib, otsimine lõpetatakse. Aga ema ei väsi. Taskulamp käes tuhnib ta Kopli poristes räpastes õuedes, trambib läbi õued ja hoovid. Tal on tunne, et poega hoitakse kuskil kinni. Ta tunneb seda pühapäeva õhtuni. „Ma lootsin, ma lootsin, ma lootsin…!”