Emori küsitlus:
Emori uuring tõestab et valitsuse populaarsus langeb. Juunis oli see
5,61, juulis ainult 5,08.
“Hommikul panin Partsu põrna parsile.
Õhtuks oli kuiv ja krimpsus. Väga halvad märgid on
põrna peal näha,” ütleb Emor ja mudib krõbisevat
põrna. “Üle 5,08 ei saa kuidagi anda! Kärbsed ka ei taha
seda.”
Koja ees tuleaseme kõrval seisab must pada. Pajas mulksub tume
ollus. “Paltsi magu. Näe, kus aurab, alles tõstsin tulelt ära.
Vaja läbi kurnata ja ongi selge, mis sügis toob. Kui jääb
paks ja kleepuv, siis populaarsus tõuseb. Aga kui tuleb lahja ja vedel,
siis valitsusel pikka pidu pole,” kinnitab Emor ja sülitab paja sisse. “Et
väge rohkem oleks!”
Emori uuringu tellis valitsus. Tuleb uurida, kas
kokkuhoiupoliitika tõstab valitsuse populaarsust või ei
tõsta.
“Kallase kõrvu oleks vaja,” vangutab Emor pead. “No
mis sa ilma nendeta uurid või oled.” Kallas on aga paraku välismaal
ja tema kõrvu pole kuskilt võtta.
“Muidu oleks uuring omadega
plindris, a õnneks on mul planeedid ja tähed. Kallas on vuntsidega
mees, järelikult on tema õnneplaneet Saturn. Tema nimes on neli
tähte, ehk siis Veenus kaitseb teda. Võtame siia juurde veel
sünnimomendi 2. oktoobril ja kokku on selge, et Reformierakonna
populaarsus langes 17 pealt 14-le.”
Üksjagu probleeme tekitab uuringule
härra Reiljan.
“Reiljani maksa oleks hädasti vaja. Aga tal sindril
on püss, vehib sellega ja ligi ei lase! No mis sa hädaga teed, mine
või öösel une pealt teise inimese maksa uurima,” naljatleb
Emor. “Tea, kas tuleb tõesti Leivo maks võtta Reiljani asemel?
Aga nii ei saa ju täpselt tulemust. Valitsus ise kannatab
pärast.”
Omajagu pikantne lugu oli välisministriga. Emoril
hakkavad vurrud liikuma, kui ta seda räägib.
“No Ojukat oleks taht
kohe pikemalt katsuda. Koputan talle siis õhtul ukse peale, et
Kristiina, Kristiina, lase sisse, mul vaja sind sutike uurida. A kus sa
sellega! Kole pirts naisterahvas. Pistab ukse vahelt vana luua välja, et
näh, uuri seda. Näe kus inimesel ikka huumorimeelt!”
Emor
kõhistab tükk aega naerda ja kraamib siis põuest välja
mingi käsnataolise halli asja.
“Aga tühja see naljasoon minu vastu
mõikab! Näe, see siin on Ojuka aju – igavesti tore asi. Aitab
hästi reuma vastu – vaja ainult sutike haige koha peal hoida ja kohe
läheb valu üle. Sellega ma ravin Paul-Eeriku hullumeelsust ka. Nagu
hakkab jampsima, nii annan tükikese. Aga Ojukas ise saab ilma ajuta
väga ilusasti hakkama. Ja uuringu jaoks saan aju käest palju
infot.”
Saadud info on Emori üksjagu murelikuks teinud.
“Oh jah. Nii
madalal pole uue valitsuse toetusnäitajad veel olnudki,” tõdeb ta.
“Vaata kas või, mida looduse märgid näitavad – põdrad
trügivad vägisi pealinna, rotid vallutavad Nõmme, koprad
ujutavad Pärnu üle. Kui valitsusel jõudu napib, siis kohe
hakkab loodus inimeste üle võimust võtma. Loodusega
käib meil ju pidev võitlus. Kord on loodus all ja inimene peal,
kord jälle vastupidi. Elame ju metsikul maal, mille inimene vallutas alles
10 tuhat aastat tagasi. Vajame kõva korda ja tugevat valitsust, et siin
vastu pidada!”
Emori arvates tugevdaks valitsuse positsioone praeguses
olukorras vaid inimohver.
“Ohvrikivi nõuab süüta poisi
verd! Siis tuleb Kalev koju, elu tuleb maale tagasi, sovhoosid ja kolhoosid
puhkevad õide, noorte hääled kõlavad jälle
külakiige all… Minu vaimud ütlevad, et Ken-Marti on üks paras
magus ohvrilaps, kes õnnehaldjate meelt pööraks!”
“Egas
valitsus ilma vere ja tsirkuseta püsti p&uum
l;si! Ikka verd ja tsirkust,” kinnitab Emor ajakirjanikele. “Tsirkust pole siin
maal ammuilma nähtud. Antagu siis verd vähemalt. Ega asjalood enne
paremaks lähe!”