26.06.2009, 00:00
Endale vajalikud tingimused lepingusse kirja!
Kui juuli algus uus töölepinguseadus vastu võetakse, tähendab see nii töövõtjale kui ka -andjale senisest veidi enamat mänguruumi, kuid ka rohkem mõtlemisainet.
Kuigi töölepinguseadus lastega ja lasteta töötajatel vahet
ei tee, on lastega perede jaoks hea uudis see, et erinevad osaajaga
töötamise võimalused ja kaugtöö on nüüd ka
seaduses sätestatud: kui töö toimub osaliselt või
tervenisti tööandja määratud töökohast eemal (sh
ka töötaja kodus), pannakse see töötingimustesse kirja.
Loomulikult eeldab kodutöö teatavad uut eetikat:
tööülesanded tuleb täita nõuetekohaselt ja
kokkulepitud tähtajaks ka ülemuse valvsast pilgust eemal.
Standardsed töölepingud asenduvad läbimõeldud
lepinguga, kus pooltel tuleks kokku leppida nende jaoks tähtsates
tingimustes. Tööandjal on vaja teada, et töövõtja
esitatud tingimusi ei tasuks tõrjuda.
Kokkulepped
võivad olla erinevad – mis pole keelatud, on lubatud, ning
mis töötajale kasulik, on lubatud. Kui pooled lepivad mis tahes
tingimuses kokku heauskselt, on tegu seadusliku kokkuleppega. Kindlasti peavad
lepingus olema fikseeritud töötasu ja -ülesanded.
Lisaks annab seadus terve hulga tingimusi, mille lepingusse
mittejõudmise korral peab tööandja fikseerima kirjutatavas
dokumendis. Sellisteks tingimusteks on töölepingu sõlmimise ja
töötaja tööle asumise aeg, tööülesannete
kirjeldus, ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg,
töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu),
sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu
arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg
(palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud
ja maksed, muud hüved, kui nendes on kokku lepitud, aeg, millal
töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid
(tööaeg), töö tegemise koht, puhkuse kestus, viide
töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaegadele
või töölepingu ülesütlemise etteteatamise
tähtajad, tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele
ja viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse
kollektiivlepingut.
Töölepingu ja tööandja
tingimusi fikseeriva dokumendi suurim erinevus on see, et tööleping
on kahepoolne ning seda muudetakse poolte kokkuleppel, tingimusi fikseerivat
dokumenti võib aga tööandja muuta ühepoolselt. Seega
tuleks tööläbirääkimiste käigus hoolitseda selle
eest, et endale vajalikud tingimused lepingusse fikseerida.
Kui
mainitud andmeid ei ole töötajale enne tööle asumist
esitatud, võib töötaja neid igal ajal nõuda.
Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul,
arvates nõude saamisest.
Lastekasvatamine ja
tööleping
Kui varem oli raseda või kuni
kolmeaastase lapse vanemaga sõlmitud töölepingu
lõpetamine keelatud, siis uus seadus seda otseselt ei keela.
Küll aga on keelatud lõpetada tööleping raseduse
või lapsevanemluse pärast. See tähendab, et
tööandjal tuleb väga täpselt tõestada, miks ta
töölepingu üles ütles – töötaja võib
vaikimisi eeldada, et see toimus tema perekonnaseisu pärast, ning
nõuda töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks
tunnistamist.
Uus seadus ei anna keeldu raseda või alla
kolmeaastase (või puudega) lapse vanema töölähetusse
saatmiseks, küll aga on vajalik lähetatava nõusolek. Kolme-
kuni kaheteistkümneaastase lapse
vanema töölähetusse saatmiseks pole tema nõusolek enam
seadusega nõutav. Ka ei reguleeri seadus, kui palju tuleks
töötajale töölähetusest ette teatada.
Taas
jõuame lepingu vormistamise juurde. Kui töökoht eeldab
lähetusi, tuleks juba töövestlusel läbi arutada poolte
suhtumine ja vajadused ning kokkulepped ka fikseerida.
Seadus
sätestab terve hulga lastega seotud lisapuhkusi: rasedus- ja
sünnituspuhkus, isapuhkus, lapsendajapuhkus, lapsehoolduspuhkus,
lapsepuhkus ja tasustamata lapsepuhkus.