Endel üle kõige!
Esmakordselt sain Endel Lippmaa olemasolust teada oma õelt, kes elas 1943 Tartus – botaanikaaia pommitamisel oli saanud surma professor Teodor Lippmaa perekond, ellu oli jäänud vaid poisiohtu Endel, kes õhurünnaku ajal oli kinos.
Küllap külvas see sündmus juubilari teadvusse ja alateadvusse negatiivse hinnangu kõigele sellele, mis tuleb idast.
Meie, Nõmme Gümnaasiumis (tollal Tallinna 10. Keskkool) Endel Lippmaast nooremad, kuulsime õpetajaid pahatihti rääkimas, kui head ja andekad olid kaks aastat enne meid lõpetanud õpilased, pinginaabreid Endel Lippmaa-Lennart Meri nimepidi nimetades, ja kui kehvad me oleme nendega võrreldes.
Tehnikaülikoolist meenub keemiateaduskonna üliõpilaste jutt, et verivärske lõpetaja Endel Lippmaa on asunud neile tunde andma, esialgu küll erutusest punetava näoga ja mitte väga enesekindlalt.
See oli ainuke kord, mil kuulsin märkust Endel Lippmaa enesekindluse puudujäägi kohta.
"Lippmaa instituut"
Kui olin Küberneetika Instituudi töötaja, tuli mul Endel Lippmaaga peaaegu iga päev kokku puutuda. Tollal sooritas Lippmaa teadusalase kangelastöö. Ta konstrueeris ja tema juhtimisel ehitati valmis tuumaresonants-spektromeeter, mis ei jäänud alla välismaistele ülikallitele mudelitele. Spektromeetri kvaliteeti oluliselt määrav komponent on suur ülitugev äärmiselt ühtlase magnetväljaga magnet. Selle võlus Endel välja Moskva kaudu Jaapanist, sest magneti oli esialgu tellinud mingi Moskva instituut, millel polnud spektromeetri jaoks mingeid elektroonikaplokke, seega ei mingit rakendust.
Endel Lippmaa laboris ehitati puuduv maailmatasemeline elektroonika kohapeal valmis.
Spektromeeter võimaldas uurida orgaanilisi aineid uue kvaliteediga. Ja nende uurimistööde baasil tuli teaduslikke publikatsioone nagu konveierilt. Hulgale ja kaalukusele lisaks tööde väga laialdane tsiteeritus rahvusvaheliste teadusajakirjade artiklites ning autorite ja kaasautorite edukalt kaitstud dissertatsioonid.
Kui "Lippmaa sektor" oli omandanud küllaldase kriitilise massi, poolitus Küberneetika Instituut nagu amööb kaheks instituudiks. Uus pool sai ametlikuks nimeks Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, aga tuntud oli see enamasti nime all "Lippmaa instituut".
Lippmaa ja KGB
Siis aga tulid ilmsiks nõukogulikud probleemid. Direktor Endel Lippmaa polnud partei liige, tema instituudis parteilasi nagu polnudki. Seetõttu lakkasid "Lippmaa inimeste" lähetused välismaale. Pakun seletuseks hüpoteesi.
Esiteks, välismaale sõiduks oli vaja parteiorganisatsiooni soovitust-iseloomustust.
Teiseks, välismaale sõitjat pidid positiivselt iseloomustama temaga samas asutuses töötavad KGB agendid. Kui polnud esimest ega teisi, tuli jätta sõidukavad katki.
Nüüd aga teen üsna tõepärase oletuse. Tean, et Lippmaa tegi kolleegidele A, B ja C selgeks, et on vaja astuda parteisse, ja sedasi olidki vajalikud parteilased olemas.
Kuid kas Lippmaa oskas korraldada ka nii, et D, E ja F said ülesandeks oma käitumisega olla KGB agendivärbajatele söödaks?
Kas Lippmaal oli võimalus D, E ja F kaudu KGB-le sisse sööta välismaale pürgijate kohta riigitruudust kinnitavaid ettekandeid?
See Solženitsõni ühes raamatus kirjeldatud "pööratud agentuuri" skeem on siiski liiga fantastiline, et isegi Lippmaa puhul on seda uskuda raske.
Tõi esmakordselt Eestisse interneti
Oli kuidas oli, aga Lippmaa kolleegidel mõne aja möödudes välismaale minekuga enam raskusi ei olnud.
Endel Lippmaa suutis hoiduda igasuguse salajase teadusliku informatsiooniga kokkupuutumisest. Täiesti pretsedenditult polnud tal, instituudi direktorina, salajase informatsiooni käitlemise luba.
Kõik need toimingud, mis seda nõudsid, delegeeris ta oma asetäitjatele.
Aga siiski ühe erandiga. Oli kokkupuude siseministeeriumi võimudega. Endel Lippmaal oli autojuhtimise luba!
Kui ta selle oli saanud ja auto ostnud, sõidutas ta kord mind – olgu öeldud, et läks see jõnksuliselt, algaja asi, aga mis sellest. Õppis ta ruttu.
Endel Lippmaa on haruldase veenmisvõimega isiksus. Ta on seda korduvalt demonstreerinud. Ei maksa rääkida Ljudmilla Petrovnast Moskvas Tsentrakademsnabis kapi taga laua ääres, kus jagati varustuse fonde, ei Liidu akadeemia valuutavahendite jaotuskomisjonidest ega ka ENSV Teaduste Akadeemia presiidiumi istungitest, kus jaotati ressursse instituutide vahel.
Lippmaa sai enam-vähem kõik, mida taotles. Ühelt poolt oli ilmajääjatelt etteheiteid ja nendega rikutud vahekordi, teiselt poolt aga, kätt südamele pannes, olid ilmajääjad sageli need, kelle juhtimise all liikus teadus tühikäigul või tigusammul.
Lippmaa toetas perspektiivseid suundi ja tal oli (oma suurte teadmiste ja eruditsiooni põhjal) väljaarenenud tunnetus arengu edasistest trendidest.
Soovite näiteid? Kes tõi Eestisse esmakordselt interneti? Kes pani selleks Rävala 10 katusele satelliitvastuvõtu- ja saateantenni? Lippmaa.
Ajalooline veenmisvõime
Endel Lippmaa veenmisvõime leidis rakendust perestroika ajal. NSVL rahvasaadikute kongressi deputaadina oli tal kanda keskne roll Molotov-Ribbentropi pakti saladokumentide avalikustamisel ja Mihhail Gorbatšovilt nende autentsuse möönmise saavutamisel. Seda teenet ei unustata kunagi.
Endel Lippmaa hilisemad seisukohad suhete arendamisel Venemaaga pole saanud seni lõplikku hinnangut. Miks? On veel vara. Ta oli kategooriliselt vastu Vene vägede väljaviimise sellise lepingu sõlmimisele, mis jättis siia Vene erusõjaväelased. Kui täna paistab, et tema seisukoht oli vale, siis mööngem, et suhetes Venemaaga – malemängu analoogiat kasutades – oleme partii keskmängus, ja ajalool on oma sõna veel öelda. Meie ei tea, milliseks kujuneb lõppmäng.
Meie ei tea, kas Lippmaa tollane seisukoht oli pikemas perspektiivis õigustatud ettenägelikkus või hetkeolukorra ebaadekvaatne hinnang.
Mind on alati intrigeerinud Endel Lippmaa tollase jäiga hoiaku tagamaad.
Alles hiljuti sain teada ajaloolise fakti. 1991 juunis, augustiputši ettevalmistamise ajal sõjaväes, kohtusid kolme Balti vabariigi esindajad, nende hulgas ka Endel Lippmaa, poolametlikult Moskvas Nõukogude Liidu kõrgemate sõjaväelastega.
Koosviibimine lõppes laua taga, kus alkohol tegi pagunikandjate keelepaelad lahti. Nad paljastasid kaugeleulatuvad kavad Euroopa ja USA tuleviku mõjutamiseks ning Venemaa võimu laiendamiseks, nimeliselt täpsustades, keda nad kavatsevad üles puua. Koosolemisest olevat säilinud isegi protokoll.
Teadust teeb Endel Lippmaa tänaseni. Kuigi erialaliselt pole ma kunagi olnud ei tema juhendatav ega administratiivselt tema alluv, olen saanud temalt ellusuhtumise ja asjaajamise õppetunde.
Olen temalt õppinud, et asjaajamise tulemus sõltub vähem sellest, mida soovitakse saavutada, ja rohkem sellest, kuidas asja aetakse.
Õnnitlen juubilari ja soovin talle tervist, jaksu ning vastupidamist töös ja ettevõtmistes.
Artikli autor on endine Eesti suursaadik Jaapanis.
