Endine politseinik tabati Peruus rekordilist suure narkolastiga
Jorge Chavezi nimeline rahvusvaheline lennujaam Peruu pealinnas Limas.
Augustikuu viimane õhtupoolik. Narkopolitsei agendid peavad kinni
Amsterdami lennukile suunduva Eesti kodaniku Dmitri Vakulini (33). Tema
reisikohver otsitakse läbi ja leitakse hulgaliselt eri kuju ja
suurusega kokaiinipakke, mis keeratud musta kopeerpaberisse. Osa uimastist on
immutatud riietesse.
Kokku saab narkopolitseinike saagiks
röögatu kogus, 7616 grammi kokaiini. Nii suure kokaiinikogusega
polegi Eestist pärit kullerid varem välismaal vahele kukkunud.
Tegu on vägeva operatsiooniga, osaleb ka kohaliku prokuratuuri
esindaja. Operatsioon pole korraldatud mõistagi ühe reaalsustaju
kaotanud õnnetu tallinlase tabamiseks. See kestab juba
nädalapäevad. Alles 27. augustil juubeldasid Peruu võimud, et
lennujaamas arreteeriti kolm “brigaadi” – Colombia, Venezuela
ja Suurbritannia kodanikud –, kellelt konfiskeeriti kokku üle 17
kilo kokaiini. Ja nii peaaegu iga päev, kümnete kilode kaupa, mille
ekvivalendiks on kümned vangla-aastad.
Uimasteid
veavad nii noored kui vanad
Kui veel aasta tagasi tundus,
et noorte eestimaalaste tung välismaale narko-orjatööle on
vähenemas, siis täna võib nukralt tõdeda: lollus ega
ahnus pole kuhugi kadunud.
Põhja prefektuuri endine
liikluspolitseinik Dmitri Vakulin töötas politseis kümme aastat,
viimati Ida-Harju osakonnas. Novembris 2006 kõrvaldati Vakulin
töölt – ta jäi vahele altkäemaksu võtmisega.
Võttes kahe kiiruseületaja käest kokku 1500 krooni
altkäemaksu, ruineeris mees oma karjääri ja sattus juhuse
meelevalda. Oli see tööpuudus ja võlad või miski muu,
mis noore mehe narkovedajaks sundis, ei ole täna võimalik
öelda.
Vakulin on 38. Eesti kodanik, kes tänavu
mõnes välisriigis narkoveolt tabatud. Sellised on
Keskkriminaalpolitsei andmed. “Nende hulgas on alaealisi (näiteks
üks 1992. aastal sündinud tüdruk) ja üllatavalt soliidses
eas inimesi (1951 sündinud naine), on eesti- ja muukeelseid, varem
karistatud ning laitmatu minevikuga inimesi,” sõnab
Keskkriminaalpolitsei narkokuritegude talituse juht Veiko
Germann.
Ligemale pooled tänavu tabatud Eesti
narkokulleritest kukkusid sisse Lõuna-Ameerikas. “Edetabeli”
tipus on kuue juhtumiga Ecuador.
Välisministeeriumi andmetel
on alates 2006. aastast Lõuna-Ameerikasse oma vabaduse jätnud 48
Eesti kodanikku – Venezuelas 14, Ecuadoris 11, üks (mullu) isegi
Prantsuse Guajaanas.
Tänavu jõudis esimene
“pääsuke” Eestist ka Brasiiliasse. Ta vangistati Rio de
Janeiros kahe kilo kokaiiniga.
Hakkab silma, et 2007. aastal
jäi Lõuna-Ameerikas vahele üheksateist narkokullerit, mullu
aga vaid üheksa. Tänavu on olukord taas halva pöörde
võtnud. Eriti hulluks on läinud viimastel kuudel –
ainuüksi juulis ja augustis on üle maailma tabatud kokku 16 Eestist
pärit narkokullerit.
Masu hoogustab
kulleritööd?
“Ühest küljest
võib muidugi spekuleerida teemal, kas pole narkokullerite rohkus
tingitud niinimetatud masust, kuid kindlalt võib öelda, et selle
põhjustajaks on inimlik ahnus ja soov kiirelt rikastuda,”
ütleb komissar Germann. Ta toob esile veel paar uut ilmingut.
“Esiteks torkab silma, et kõhuvedajad on jäänud
vähemusse ja rohkem on hakatud narkootikume transportima kohvritesse
või kottidesse peidetuna. Teiseks, kokaiini kõrvale on kerkinud
heroiin,” märgib komissar Ger
mann. 38 juhtumist viis on seotud heroiini veoga, kokku on eestimaalastelt sel
aastat saadud kätte üle 11 kilo heroiini ja üle 50 kilo
kokaiini.
Näiteks aprilli keskel arreteeriti Istanbulis kaks
25aastast eestlast – varem korduvalt karistatud Jari Looman
ning Kristjan Tihane, kelle vahistamisele elasid
netifoorumites tuliselt kaasa paljud alternatiivse klubimuusika austajad. Neilt
said korrakaitsjad kätte kokku 760 grammi heroiini.
Ka nemad
– Looman seejuures juba staažikas narkovedaja – arreteeriti
politseioperatsiooni tagajärjel, kui paljastati korraga terve narkokett:
alates grupeeringut juhtinud nigeerlannast(!) ja lõpetades –
üllatus-üllatus! – eestlastest kõhuvedajatega.
Komissar Germanni sõnul teeb Eesti Keskkriminaalpolitsei
kõik selleks, et narkokullerid tabataks kas Eesti või mõne
teise riigi politsei poolt. “Mida rohkem Eesti inimesed teistes riikides
kuritegusid toime panevad, seda tihedam on ka meie koostöö nende
riikidega. Kui meil on infot, mis võib viia narkokulleri tabamiseni,
siis me seda teiste riikidega kindlasti ka operatiivselt jagame. Eesmärk
on ju lõpuks politseiüksustel siiski sama.”