Gibraltari väin on tuntud oma tuulte pärast, mis ühes kõrguses ühes suunas, teises teises suunas, kõvasti ja muutlikult puhuvad. Kitsas mägede vahele surutud Atlandi ja Vahemere vahelises "augus" tekib nn "Venturi effekt", kui Vahemere kõrgrõhkkonnaga aladelt puhuvad tuuled Atlandi madalrõhkkonnaga aladele, saavutades kohati meeletuid kiirusi. Neid tuuli nimetatakse "Levanteri" tuulteks. Ning ka maandumiskoht pole mitte asjata tuntud „maailma windsurfingu pealinnana". Stardipositsioone on valitud viis - et mees jõuaks langevarju avamise hetkeks enam-vähem õigesse kohta.

Rossi ise on Šveitsi endine sõjaväepiloot (lendas lennukitega Dassault Mirage III, Northrop F-5 Tiger II ja Hawker Hunter), praegune tsiviilpiloot (Boeing 747, Airbus A320), leiutaja ja aviatsioonientusiast. Ta on esimene inimene, kel õnnestus 2006. aastal selja külge kinnitatud reaktiivmootoriga tiibadega õhulend. Järgmise lennuga ületas ta 9 minuti ja 7 sekundiga La Manche´i väina, mullu alistas ta ka Alpid. Nüüdseks on ta teinud üle 30 säärase lennu.

$190000 maksnud lennuaparaadi on ta ise välja töötanud ja see põhineb süsinikfiibrist 2,4 meetrise siruulatusega tiibadel, mis kaaluvad 30 kilo, koos kütusega ca 60 kilo. Nende külge on ehitatud neli väikest Jet-Cat P200 reaktiivmootorit, mis sarnanevad lennukite omadele. Kaitseks reaktiivmootoritest tulevale kuumusele kannab ta spetsiaalset kostüümi nagu tuletõrjujad või rallisõitjad.

Samal ajal, kui Rossi hüppab umbes 2 kilomeetri kõrgusel lennukist välja, käivituvad autoomaatselt ka mootorid. Elektrooniline starter tagab kõigi nelja mootori üheaegse käivitumise. Vabalangemise ajal lähevad kokkuvolditud tiivad lahti ja ta saab õhus horisontaalselt edasi liikuda, ning keha liigutades ja mootoreid kiirendades manööverdada ühele või teisele poole. Süsteem on väga tundlik - alates sellest, et ta peab hoidma pead ja käsi-jalgu õiges asendis, et mitte hakata kontrollimatult pöörlema. Juhul, kui viimane peaks juhtuma, saab ta tiivad endast eemaldada - need maanduvad omaenda langevarjuga. Õigel hetkel avab ta oma langevarju. Tavakiirus on 200 km/h, alla sööstes ulatub see 300 km/h; iga minutiga langeb ta keskeltläbi 300 meetri võrra.

Miks Mobi sellisesse projekti raha matab? Nad ise väidavad, et see illlustreerib firma filosoofiat - ükskõik, kui keeruline või võimatu miski paistab, on see kõva tahtmise, eesmärgile keskendumise ja teatavate eelduste korral tehtav. Ettevõte kavatseb kogu ürituse tasuta maailmale üle kanda satelliidi ja interneti kaudu. Seepärast ongi õhus nii palju erinevaid õhusõidukeid. Vaatame lähemalt:

Kogu üritusega on seotud 250 inimest, nii maal kui õhus. Üritust filmitakse HD-kaameratega samuti nii maal kui õhus. Üks kaamera on Rossi tiibade küljes. Tema kohal lendab kopter, mille ette on monteeritud gürostabilisaatoritega HD-kaamera. Tema taga on lennuk, millelt ta startis ja helikopter, millel on abistav personal ja kust samuti filmitakse. Läheduses lendab kolmas kopter päästemeeskonnaga. Ning kõigi kohal lendab Super King Air B200 lennuk, kuhu saadavad signaali kõik filmivad üksused. Sellelt saadetakse töödeldud signaal omakorda Hispaania pool parkivasse erivarustusega veokisse, kust see jõuab British Telecomi torni ja sateliiidini. Sealt saavad selle kõik soovijad kätte. Samuti kantakse kogu sündmus tasuta internetis üle.

Sündmuseni on artikli avaldamise hetkel jäänud 5 päeva, 22 tundi ja 40 minutit.

Loe lisaks: The Challenge

Andmed:

Stardikiirus:

100 km/h

Lennukiirus:

220 km/h

Lennuaeg:

13 minutit

Mootor:

4 X Jet-Cat P200

Telgsurvejõud:

88kg (4x22kg)

Lansseerimiskõrgus:

1 950 meetrit

Lennukõrgus:

1 950 meetrit

Lennukaugus:

38 km - linnulennult

Tegelik lennukaugus:

+/- 48 km arvestades tuuletakistust

Tiibade kaal:

30 kg /  60kg koos kütusega

Kütuse maht:

30 liitrit

Kütusekulu:

0,78 liitrit/km

Tiibade materjal:

Süsinikfiiber