SKP kasvu mõjutas enim töötleva tööstuse lisandväärtuse kiire kasv. Töötleva tööstuse lisandväärtuse kasvu mõjutas enim raadio-, TV-, sideseadmete ja -aparaatide ning metalltoodete tootmine. Töötleva tööstuse lisandväärtus suurenes peamiselt ekspordi toel. Samas vähenes töötleva tööstuse panus SKP kasvu. SKP kasv muutus I kvartalis laiapõhjalisemaks mitmete teiste tegevusalade mõju suurenemise tõttu.

I kvartalis kasvas kaupade eksport hinnamõjusid arvestades 53%. Enim suurenes raadio-, TV-, sideseadmete ja -aparaatide, elektrimasinate ning metalltoodete väljavedu. Töötleva tööstuse toodangu osatähtsus kaupade ekspordis oli veidi üle poole.

Valitsemissektori lisandväärtus kasvas pärast kuus kvartalit kestnud langust. Oluliselt mõjutas SKP suurenemist netotootemaksude koosseisu kuuluva käibemaksu ja aktsiisimaksude kasv.

Põllumajanduse, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse ning finantsvahenduse tegevusala lisandväärtus vähenes. Põllumajanduse lisandväärtuse vähenemise põhjustas põllumajandussaaduste kiire hinnatõus (jooksevhindades põllumajandustoodang suurenes). Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse lisandväärtus langes peamiselt elektrienergia ekspordi vähenemise tagajärjel. Finantsvahenduse lisandväärtus langes kindlustuse tegevusala toodangu vähenemise ning kindlustuse kahjunõuete suurenemise tõttu.

Eelmise kvartaliga võrreldes kasvas sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 2,1%.

Eesti Pank: Aasta algas kiire majanduskasvuga
Peeter Luikmel, Eesti Panga ökonomist

Statistikaameti esialgsel hinnangul kiirenes sisemajanduse koguprodukti aastane juurdekasv 2011. aasta esimeses kvartalis püsihinnas 8 protsendini. Kasv oli kiire ka kvartali arvestuses, võrreldes 2010. aasta neljanda kvartaliga suurenes SKP 2,1 protsenti.
Tegu on viimaste aastate kiireima aastaalguse kasvuga, viimati oli esimese kvartali majanduskasv samal tasemel 2007. aastal. Samas on väga kiire kasvu taga osaliselt ajutised tegurid ning prognoosi põhjal aeglustub kasvutempo aasta teisel poolel.
Majanduskasvu ergutab jätkuvalt ekspordi suurenemine. Tööstuse tootmismahtu mõjutas positiivselt tugevnev välisnõudlus, kuid ka majanduslangusega kohandumisel saavutatud Eesti konkurentsivõime kasv. Eesti ekspordi peamised sihtturud Põhjamaades – Soome ja Rootsi – on viimasel ajal kasvanud Euroopa keskmisest mõnevõrra kiiremini. See on soodustanud ka Eesti eksporti.
Globaalse investeerimisaktiivsuse tõus on suurendanud nõudlust investeerimiskaupade (nt masinad ja seadmed) järele. Eesti eksportöörid on suutnud kriisist taastudes turuosa võita. Osaliselt on see olnud tingitud siinsetest madalamatest tööjõukuludest, aga ka suutlikkusest toime tulla tootmise ümberkorraldamisega kiirelt muutuva välisnõudluse tingimustes.
2010. aasta lõpus taastuma hakanud investeerimisaktiivsus kasvas 2011. aasta esimeses kvartalis veelgi, mis annab märku suurenenud tootmisvõimsusest. Kodumajapidamiste tarbimine on kosunud tagasihoidlikumalt, peamiselt varem võetud laenude tagasimaksmise vajaduse ja jätkuvalt suure tööpuuduse tõttu. Liigne pessimism ja eurole üleminekuga seotud ettevaatlikkus on hakanud siiski taanduma.
Prognoositust kiirem majanduskasv 2011. aasta alguses oli eelkõige tingitud välisnõudluse kiiremast taastumisest, millest on võitnud väliskaubandusele avatud riigid. Ekspordi kasvu panustas aasta alguses veel ka küllaltki madal võrdlusbaas, mille mõju aasta teisel poolel taandub. Ekspordi kasvutempo aeglustub edaspidi ja see kajastub ka majanduskasvu numbrites.
Edaspidi saab järjest olulisemaks sisenõudluse taastumine, milles on võtmeroll tarbijatel ja investoritel. Välisteguritest on jätkuvalt olulised toorme- ja toiduhindade kõrge heitlikkusega seonduvad ohud.

Rahandusministeerium: Suurem kindlustunne ja elavnenud eksport kiirendasid majanduskasvu

Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvas Eesti majandus 2011. aasta esimeses kvartalis 8 protsenti eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes ning 2,1 protsenti eelmise kvartaliga võrreldes. Prognoositust kiirem kasv kinnitab senise majandus- ja rahanduspoliitika õigsust, mis on suurendanud üldist kindlustunnet ning tõstnud meie majanduse usaldusväärsust. Tänu sellele on elavnenud eksport ning tõusnud ettevõtete tootlikkus.

Juba kolmandat kvartalit järjest on Eesti majanduse vedajaks olnud töötleva tööstuse eksport, kus olulist rolli on mänginud raadio- ja sideseadmete tootmine. Selle valdkonna osakaal toodangus on viimase paari aastaga kasvanud rohkem kui kolm korda, samas kui hõive kasv nendes ettevõtetes on olnud tagasihoidlik. Sellest järelduv tootlikkuse hüppeline suurenemine on olnud võimalik tänu hästi suunatud investeeringutele.

Lisaks tööstussektorile on kasvama hakanud ka teised majandusharud, mis viitab ka sisenõudluse jätkuvale taastumisele. Jaekaubanduse näitajate põhjal võib oletada, et esimeses kvartalis kiirenes ka eratarbimise kasvutempo, mis põhines peamiselt püsi- ja poolpüsikaupade, näiteks autode, mööbli, elektroonika ja ehitusmaterjali ostmisel. Ilmselt jätkus aga toiduainete tarbimise langus, kuna tagasihoidlikult kasvavad sissetulekud ei võimalda veel suurel osal elanikest toiduainete hinnatõusuga sammu pidada. Elanike kasvavast optimismist annab märku mõningane eluasemeinvesteeringute taastumine. Erasektori madal laenamisaktiivsus ning laenujääkide stabiilne vähendamine viitab endiselt soovile parandada oma varade ja võlakoormuse suhet.

Esimese kvartali esialgsed majandustulemused ning tellimuste arvu kasv eksportivates harudes annab lootust, et realiseerub rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi positiivne riskistsenaarium, mille kohaselt võiks Eesti majandus sel aastal kasvada ligikaudu 5 protsenti.

***
Lätis kasvas SKP I kvartalis 3,4 protsenti.