Estonia komisjoni 21 delikaatset teemat
1) ... Eesti riigi saamatusest
Andres Tarand, endine peaminister: "Kell pool neli hommikul helises telefon, et laev oli ammu põhjas. Teade tuli hilinemisega. Ja et oleks hea, kui ma ruttaksin siseministeeriumi."
"Sääl ei toimunud oluliselt veel midagi. Püüti esimese asjana koostada reisijate nimekirja. Korralageduse üks näide oli see, et olid sakste vanad arvutid, mille käima panekut teadis ainult üks sekretär. Keegi teine ei osanud, me ei saanud isegi arvutit käima. Tunnid läksid, kuni siis pärast Kõutsi saabumist, kuskil kuue paiku saime töö käima."
"Kuskil kaheksa tegime valitsuse koosoleku. Laar oli saanud eelmisel päeval umbusalduse ja oli suhteliselt tujutu. Ja siis koosolek oli ka segatud saamatusega."
2) ... veealustest päästetöödest
Kalev Timberg, endine päästeameti peadirektori asetäitja: "Venemaa kanalid küsisid, et Venemaal on olemas kõik asjad, et vee alt sellest sügavusest inimesi välja tuua."
"Igatahes Venemaaga võeti ühendust ja nad ütlesid: jah, meil on. Aga üks on Kaug-Idas ja teine on Kroonlinnas, aga Kroonlinna oma ei ole kasutatav."
"See on väga usutav vastus, arvestades, mis juhtus hiljem Kurskiga. Kus tegelikult Vene päästesüsteem oli sisuliselt null."
3) ... hukkunute nimekirjadest
Kalev Timberg: "Meil oli väga raske saada informatsiooni inimeste kohta, kes läksid haiglasse või olid hukkunud, eriti Rootsi käest. Rootsi seadused ei luba ilma inimese enda või lähikondsete loata... mida me nüüd teame, kui isikuandmete kaitset... Nad ei andnud meile andmeid välja. Seega liikus info raskelt."
Jaak Lippmaa, endine valitsusside direktor: "Numbrid kõikusid väga suurtes piirides. Parimal juhul oli 1200 juures nimekirjas nimesid. Helistatakse ja teatatakse, et see inimene oli ikka laevas ja ta on nüüd kadunud. Ja hakkasid tekkima täiesti uued nimed. Siis me informeerisime politseid, selgus, et kuritegelikud elemendid üritasid registreerida oma tapatöid."
4) ... kapten Arvo Andressonist •
Jüri Pihl, endine kaitsepolitsei peadirektor: "Sõites selle laevaga aasta varem Rootsi ja vesteldes kapten Andressoniga oli ta väga sisemiselt veendunud, et see on uppumatu laev ja Balti meres ei saa ta üldse uppuda."
"Mina nagu ettevaatlik inimene küsisin, et ega see laev põhja lähe, kui suur torm tuleb, kuna ta pakkus mulle sauna, mis asus allpool veepinda."
Johannes Johanson, endine Estline direktor: "Andressoniga oli ju tegelikult nii, et talle lõi see pähe, et ta on Eesti lipulaeva esimene kapten. Piht tuli hiljem. Ülbe mees, ma tahtsin ta kunagi lahti lasta selle pärast. Ta natuke vajutas gaasi, vahest liiga, kas oli see tormi tugevus ja kiirus vastavuses, see on ka küsimus."
5) ... kaitseväe veoautodest
Uno Laur, rahvusvahelise uurimiskomisjoni esimees: "Levisid kuuldused, et tol õhtul oodati mingisuguseid veokeid, et sadam oli sõjaväelaste poolt ümber piiratud. Veokid tulid, laaditi kohe rambi alla ja siis läks laev merele."
"Me pidime seda kontrollima ja see osutus absoluutselt muinasjutuks. Olukord tol õhtul sadamas oli täiesti normaalne, mitte mingisugust sõjaväge."
Einar Laigna, endine kaitsejõudude peastaabi tagalaosakonna ülem: "Need masinad, mis näidati ühes videolõigus. Niisuguseid masinaid meil ei olnud. Autokompanii oli minu käsu all ja ma tean täpselt, mis autopark meil oli."
6) ... salakaubaveost
Vello Valm, endine tolliameti tollijärelevalveosakonna juhataja: "Et niisugust kaupa (sõjatehnikat - EE) üle piiri viia, ei ole alati vaja sugugi ametnikega kokku leppida. Sellist kaupa ära tunda on väga raske. Isegi üliraske."
"Kui on tegemist pommiga või kahuriga või automaadiga, siis selle tunneb igaüks ära. Aga kui on mingisugune metalltorujupp, siis on raske arvata, kas see on pommi osa või tuumaseadme osa või lihtsalt sanitaartehnikatoode."
7) ... relvaärist
Jaanus Rahumägi, endine turvaärimees: "Isiklikult olen näinud, kaubik sõidab praami pealt maha, sõidab üle piiri, endise Kalevi ujula ette. Avab tagumise luugi ja siis kõik huvilised suutsid endale parema tuki välja valida. Relv saadi kätte, raha anti üle."
Jüri Kadak, endine kaitsejõudude peastaabi operatiivosakonna ülem: "Nendel aastatel pakuti mulle rikastatud uraani, plutooniumi, punast elavhõbedat jne, alates õhutõrjerakettidest. Pakkumisi tehti kõvasti."
Ants Laaneots, kaitseväe juhataja: "Minu juures käis Tartus asuva transpordilennuväe polgu juhtkond palvega, et Eesti valitsus polgu natsionaliseeriks ära, et me teenime teile meie maksumuse ühe aastaga tasa. Meil polnud neid vaja."
8) ... Ants Laaneotsast
Aleksander Einseln, endine kaitseväe juhataja: "Laaneots kutsus mind oma kabinetti ühel päeval, et seal on kaks meest, ja need pakkusid mulle kaht Strela raketti müügiks. Laaneots ei olnud mulle sellest rääkinud enne midagi. Ma ütlesin, et meil midagi sellist tarvis ei lähe ja nad läksid minema."
"Kutsusin Laaneotsa oma juurde, et pane neile nüüd saba taha, et vaata, kus need raketid on, ja kui tarvis, võtame nende käest ära. Sinna see lugu lõppes, sest Laaneots oli ise sellega seotud."
"Nii nagu ta oli seotud Tartu linna sõjaväevarade jagamisega. Ta mulle kaebas omal ajal, et käis Etioopias, tuli tagasi, aga mina endale niukest maja ei jõua ehitada nagu need mehed seal Tartus."
9) ... üldisest korralagedusest
Aleksander Einseln: "Ma lõpetasin kõik preemiad kaitseväes ära. Nad andsid preemiaid inimestele, kes olid juba surnud, saja meetri jooksu eest ja mis iganes. Teine asi, mis ma tegin, oli alkoholi tarbimise keelamine sõjaväebaasides. See oli kõige ebapopulaarsem käsk, mis ma kunagi välja andsin."
"Üks riigikogulane käis valges kleidis, et kui laskmiseks läheb, siis veri paistab hästi välja. Ma mõtlesin, et ma olin hullumajasse tulnud siia."
10) ... Einselni mobiiltelefonist
Jüri Kadak: "Kuskil on läbi jooksnud, et Einselni mobiiltelefoniga on tehtud laeva pardale kõnesid. Tuletame meelde, missugune oli 1994 mobiiltelefon, see oli nagu telliskivi. Einseln ei kandnud kunagi telefoni oma käes, selleks oli tal autojuht ja tema nimi oli Kreitsberg."
"Einselnil oli tollel ajal suur jama, kui ta tuli kaitseväe juhatajaks, ta ei saanud Ameerika armee pensioni. Einseln oli parasjagu Ameerikas kohtus, kui Estonia katastroof juhtus, kus ta püüdis taastada oma pensioni."
Aleksander Einseln: "Mina olin sellel ajal Californias, mul ei olnud isegi telefoni kaasas. Ja oleks mul telefon kaasas olnud, sel ajal ei olnud võimalik teha otsekõnet mandrite vahel."
11) ... Saksa ajakirjast Der Spiegel
Aleksander Einseln: "Olin Virginia osariigis poja juures. Eesti konsul helistas mulle, et üks ajakirjanik tahab kangesti minuga rääkida. Ta tuli Ameerikasse Hamburgist."
"Olime minu poja elutoas. Washingtonis on Der Spiegelil oma büroo, selle büroo esindaja oli seal. See ajakirjanik algas peale, et oleme töötanud neli kuud selle teemaga, meil on peatöö kõik tehtud, siis on see lugu kõigi suurimate ajalehtede esikülgedel."
"Milles oli asi. Nendega võttis keegi Tallinnast kontakti, et saada kokku Helsingis. Tõenäoliselt oli see keegi peakorteri teisest osakonnast (Einseln peab silmas Eesti sõjaväeluuret - EE). Ta istus kinni pärast seda, oli seotud rongijuhi tapmisega."
"Ja jutt oli niimoodi, et mind saadeti siia Ameerika valitsuse poolt, et osta Vene tehnikat ja seda saata Ameerikasse. Aga mina olin teada saanud, et Rootsi ametnikud ootasid, et see laev jõuaks Stockholmi sadamasse ja siis tuleks see kõik avalikkuse ette. Et seda ära hoida, mina siis helistasin laevakaptenile, et lase laev põhja."
"Lõpuks, kui nad (Saksa ajakirjanikud - EE) tulid sinna Virginiasse minuga rääkima, siis asi varises neil kokku."
12) ... Kapo ja teabeameti rivaliteedist
Ants Frosch, endine teabeameti peadirektor: "Kaitsepolitsei aeg-ajalt on, ütleme... ületanud piire oma tegevusväljas."
Tarmo Türkson, teabeameti peadirektor: "90ndate keskpaigas kaitsepolitsei peadirektor Jüri Pihl ja teabeteenistuse peadirektor Ants Frosch - nende suhted liikusid sinusoidselt. Ma ei oska öelda, mis hetkel nad olid - suurest sõprusest kuni mitte tere ütlemiseni nad kõikusid."
"Ma pidin isegi suuvoodriks olema, et mine ütle Pihlile seda ja seda. Ja siis ma ütlesin Pihlile seda ja tema ütles, et mine ütle Antsule seda jne."
13) ... eriteenistuste tegevusetusest
Jaanus Rahumägi: "Eesti Raudtee erastamine oli ju ette teada skandaal eriteenistustele. Ei ole võimalik, et eriteenistused ei teadnud, kes erastavad - sõna otseses mõttes kuritegevusega seotud kamp. Eriteenistused, kui nad oleksid tahtnud oma informatsiooni kasutada, oleksid suutnud ära hoida skandaalid Eesti Raudtee ümber."
14) ... Jüri Pihlist •
Aleksander Einseln: "Lagle Parek tõi Jüri Pihli minu juurde ja tutvustas kui väga tublit ja agarat inimest. Ja ainuke asi, mis ma tema kohta teadsin, et ta oli Viru hotellis litsimajandusega seotud ja turiste seal luuras omal ajal, kui oli see olümpiaad."
"Rohkem ma temast midagi ei teadnud. Temast oli ka pilte võetud, kui ta oma naisukestega seal tegeles. Ja seda hoiti tema vastu, šantažeeriti teda nendega. Palju seal tõde on, ma ei tea."
15) ... Rootsi sõjaväeluurest
Mart Laar, endine peaminister: "Selle asutusega suhtlemiseks ei olnud isegi võimalik kasutada Rootsi peaministri abi. Ehk see asutus on Rootsis niivõrd konstitutsiooniliselt kaitstud, et ühelgi poliitikul, isegi peaministril puudub selle asutuse rääkima panekuks igasugune..."
"Ma olen katsetanud, ma tean. Hoopis teises küsimuses, mis puudutas Rootsis tegutsenud Nõukogude Liidu agente (Laar üritas 1995 saada tõendeid, et Riigikogu liige Juhan Aare oli seotud KGBga - EE). Ja vaatamata oma üliheadele suhetele ma neid andmeid ei saanud."
16) ... KGBst
Tarmo Kõuts, endine piirivalveameti peadirektor: "Me Soome piirivalve ülemaga ükskord arutasime, et peaksime venelastele andma hea idee, et nad piirivalve eraldaksid KGB süsteemist. Mis hiljem ka juhtus."
"Ei saa ütelda, et see juhtus just meie tõttu. Juhtus selle tõttu, et kindral Nikolajev oli ambitsioonikas ja tahtis vabaneda tülikast kontrollijast."
"Lõpptulemus oli, et Nikolajev eraldas piirivalve KGBst ja üsna mitmed aastad Eesti hingas kergendatult, sest Nikolajev läks KGBga riidu selle pärast. Ja selle tõttu nad ei osutanud KGB-le koostööd."
17) ... KGB tippagendist "Kasest"
Kalle Klandorf, endine sõjaväeluure ülem: "Kui leiate üles inimese, kellel on KGB pseudonüüm "Kask", siis te võite väga kaugele jõuda. Ma ei tea, kes see inimene on, aga "Kask" on olemas."
"Minu andmetel peaks ta olema elus ja töötama täitsa FSB kasuks. Kui see "Kask" üles leida, siis peaks tegelikult moodustama uue komisjoni, kokku arvama, palju see inimene on Eesti riigile kahju teinud. See on üsna võtmeisik võib-olla paljudes asjades."
18) ... Andi Meisterist? •
Andi Meister, rahvusvahelise uurimiskomisjoni esimene esimees: "Juba päris alguses, kui öeldi, et minu näol tegemist mitte vähem ega rohkem kui... päris idioot, kes ei tea üldse, mis... juhtunud on."
Andres Tarand: "Ta on jäänud mulle natuke salapäraseks. Ta oli suhteliselt vaikne, ta nagu põdes midagi. Ta rääkis ka taoliselt valitsuse koosolekul, et ma olin sunnitud kamandama võimenduse sisse, muidu ei saanud midagi aru, mida ta räägib."
Uno Laur: "Temale helistatakse, teda ähvardatakse, tema naine ähvardab tema juurest ära minna ja mis kõik, et tema paneb oma ameti maha. Ma mäletan väga hästi, kuidas me istusime Kuke (teede- ja sideminister Kalev Kukk - EE) kabinetis ja Meister tuli selle avaldusega välja."
19) ... Lennart Merist
Mart Laar: "Mõningad presidendi käitumised sellel ajal on mulle siiamaani sügavalt vastuvõetamatud. Presidendi avaldused olid just sellised, mis meie positsiooni nõrgestasid."
Andres Tarand: "Pean tunnistama kõiges oma lugupidamises Meri vastu, ta kehtestas oma isikut ja tegi niisugusi tarbetuid demarše. Kui tema sekkus ja näitas valitsusele koha kätte."
20) ... laevahuku uurimisest politseis
Margus Kurm, juhtiv riigiprokurör: "Mingi aeg kõik tegelesid sellega ja siis tegeles mingi aeg grupp inimesi. Siis tegeles pikka aega üks inimene ja siis ei tegelnud see üks inimene ka ja siis ta lõpetati.
"See toimik on väga piinlik, piinlik hulk pabereid. Ei ole mitte mingit süsteemi. 35 köidet absoluutselt süstematiseerimata. Köidetud kokku nii lohakalt, et näiteks kolmeleheküljeline dokument - kõigepealt tuleb esimesed kaks lehekülge, siis kümme lehekülge mingit muud dokumenti, siis tuleb kolmas lehekülg."
"Seletus on see, et Karmi (keskuurimisbüroo uurija Väino Karmi - EE) suri enne, kui ta jõudis need asjad kokku tõmmata, ja siis võib-olla paluti mõnel sekretäril tema toas olevad materjalid kinni köita. Aga mida kindlasti Eesti riik peaks tegema - võiks toimikud lahti võtta ja ära süstematiseerida."
Jüri Pihl: "Karmit tundes ma ei ütleks jah, et ta oleks olnud väga tugev uurija. Aga kas sellel ajal üldse oli tugevaid uurijaid?"
21) ... Adolf Hitlerist
Andi Meister: "Ja mida rohkem möödub laeva hukust, seda rohkem on teooriaid tulnud ja paljud teadjad on juba surnud. Paljud mäletajad ei mäleta."
"Lõpptulemus võib ka nii olla, nagu ma hiljaaegu lugesin, et Adolf Hitler oli põgenenud kolme allveelaevaga kuskile Paraguayle... ja leiti isegi üles see mutike, kes oli nende eest hoolt kandnud."
