25.04.2008, 00:00
Estonia komisjoni 21 delikaatset teemat
Ekspress avalikustab, mida räägiti Estonia sõjatehnika vedusid uurinud Riigikogu komisjonis...
1) ... Eesti riigi saamatusest
Andres Tarand,
endine peaminister: “Kell pool neli hommikul helises telefon, et laev oli
ammu põhjas. Teade tuli hilinemisega. Ja et oleks hea, kui ma ruttaksin
siseministeeriumi.”
“Sääl ei toimunud
oluliselt veel midagi. Püüti esimese asjana koostada reisijate
nimekirja.
Korralageduse üks näide oli see, et olid
sakste vanad arvutid, mille käima panekut teadis ainult üks
sekretär. Keegi teine ei osanud, me ei saanud isegi arvutit käima.
Tunnid läksid, kuni siis pärast Kõutsi saabumist, kuskil kuue
paiku saime töö käima.”
“Kuskil kaheksa
tegime valitsuse koosoleku. Laar oli saanud eelmisel päeval umbusalduse ja
oli suhteliselt tujutu. Ja siis koosolek oli ka segatud saamatusega.”
2) ... veealustest päästetöödest
Kalev Timberg, endine päästeameti peadirektori
asetäitja: “Venemaa kanalid küsisid, et Venemaal on olemas
kõik asjad, et vee alt sellest sügavusest inimesi välja
tuua.”
“Igatahes Venemaaga võeti ühendust ja
nad ütlesid: jah, meil on. Aga üks on Kaug-Idas ja teine on
Kroonlinnas, aga Kroonlinna oma ei ole kasutatav.”
“See
on väga usutav vastus, arvestades, mis juhtus hiljem Kurskiga. Kus
tegelikult Vene päästesüsteem oli sisuliselt null.”
3) ... hukkunute nimekirjadest
Kalev
Timberg: “Meil oli väga raske saada informatsiooni inimeste kohta,
kes läksid haiglasse või olid hukkunud, eriti Rootsi käest.
Rootsi seadused ei luba ilma inimese enda või lähikondsete loata...
mida me nüüd teame, kui isikuandmete kaitset... Nad ei andnud meile
andmeid välja. Seega liikus info raskelt.”
Jaak Lippmaa,
endine valitsusside direktor: “Numbrid kõikusid väga suurtes
piirides. Parimal juhul oli 1200 juures nimekirjas nimesid. Helistatakse ja
teatatakse, et see inimene oli ikka laevas ja ta on nüüd kadunud. Ja
hakkasid tekkima täiesti uued nimed. Siis me informeerisime politseid,
selgus, et kuritegelikud elemendid üritasid registreerida oma
tapatöid.”
4) ... kapten Arvo Andressonist
Jüri Pihl, endine kaitsepolitsei peadirektor:
“Sõites selle laevaga aasta varem Rootsi ja vesteldes kapten
Andressoniga oli ta väga sisemiselt veendunud, et see on uppumatu laev ja
Balti meres ei saa ta üldse uppuda.”
“Mina nagu
ettevaatlik inimene küsisin, et ega see laev põhja lähe, kui
suur torm tuleb, kuna ta pakkus mulle sauna, mis asus allpool
veepinda.”
Johannes Johanson, endine Estline direktor:
“Andressoniga oli ju tegelikult nii, et talle lõi see pähe,
et ta on Eesti lipulaeva esimene kapten. Piht tuli hiljem. Ülbe mees, ma
tahtsin ta kunagi lahti lasta selle pärast. Ta natuke vajutas gaasi,
vahest liiga, kas oli see tormi tugevus ja kiirus vastavuses, see on ka
küsimus.”
5) ... kaitseväe veoautodest
Uno Laur, rahvusvahelise uurimiskomisjoni esimees:
“Levisid kuuldused, et tol õhtul oodati mingisuguseid veokeid, et
sadam oli sõjaväelaste poolt ümber piiratud. Veokid tulid,
laaditi kohe rambi alla ja siis läks laev merele.”
“Me pidime seda kontrollima ja see osutus absoluutselt muinasjutuks.
Olukord tol õhtul sadamas oli täiesti normaalne, mitte mingisugust
sõjaväge.”
Einar Laigna, endine
kaitsejõudude peastaabi tagalaosakonna ülem: “Need masinad,
mis näidati ühes videolõigus. Niisuguseid masinaid meil ei
olnud. Autokompanii oli minu kä
;su all ja ma tean täpselt, mis autopark meil oli.”
6) ... salakaubaveost
Vello Valm, endine
tolliameti tollijärelevalveosakonna juhataja: “Et niisugust kaupa
(sõjatehnikat – EE) üle piiri viia, ei ole alati vaja sugugi
ametnikega kokku leppida. Sellist kaupa ära tunda on väga raske.
Isegi üliraske.”
“Kui on tegemist pommiga
või kahuriga või automaadiga, siis selle tunneb igaüks
ära. Aga kui on mingisugune metalltorujupp, siis on raske arvata, kas see
on pommi osa või tuumaseadme osa või lihtsalt
sanitaartehnikatoode.”
7) ... relvaärist
Jaanus Rahumägi, endine turvaärimees:
“Isiklikult olen näinud, kaubik sõidab praami pealt maha,
sõidab üle piiri, endise Kalevi ujula ette. Avab tagumise luugi ja
siis kõik huvilised suutsid endale parema tuki välja valida. Relv
saadi kätte, raha anti üle.”
Jüri Kadak,
endine kaitsejõudude peastaabi operatiivosakonna ülem:
“Nendel aastatel pakuti mulle rikastatud uraani, plutooniumi, punast
elavhõbedat jne, alates õhutõrjerakettidest. Pakkumisi
tehti kõvasti.”
Ants Laaneots, kaitseväe juhataja:
“Minu juures käis Tartus asuva transpordilennuväe polgu
juhtkond palvega, et Eesti valitsus polgu natsionaliseeriks ära, et me
teenime teile meie maksumuse ühe aastaga tasa. Meil polnud neid
vaja.”
8) ... Ants Laaneotsast
Aleksander Einseln, endine kaitseväe juhataja: “Laaneots kutsus
mind oma kabinetti ühel päeval, et seal on kaks meest, ja need
pakkusid mulle kaht Strela raketti müügiks. Laaneots ei olnud mulle
sellest rääkinud enne midagi. Ma ütlesin, et meil midagi sellist
tarvis ei lähe ja nad läksid minema.”
“Kutsusin Laaneotsa oma juurde, et pane neile nüüd saba taha,
et vaata, kus need raketid on, ja kui tarvis, võtame nende käest
ära. Sinna see lugu lõppes, sest Laaneots oli ise sellega
seotud.”
“Nii nagu ta oli seotud Tartu linna
sõjaväevarade jagamisega. Ta mulle kaebas omal ajal, et käis
Etioopias, tuli tagasi, aga mina endale niukest maja ei jõua ehitada
nagu need mehed seal Tartus.”
9) ... üldisest
korralagedusest
Aleksander Einseln: “Ma
lõpetasin kõik preemiad kaitseväes ära. Nad andsid
preemiaid inimestele, kes olid juba surnud, saja meetri jooksu eest ja mis
iganes. Teine asi, mis ma tegin, oli alkoholi tarbimise keelamine
sõjaväebaasides. See oli kõige ebapopulaarsem käsk, mis
ma kunagi välja andsin.”
“Üks riigikogulane
käis valges kleidis, et kui laskmiseks läheb, siis veri paistab
hästi välja. Ma mõtlesin, et ma olin hullumajasse tulnud
siia.”
10) ... Einselni mobiiltelefonist
Jüri Kadak: “Kuskil on läbi jooksnud, et
Einselni mobiiltelefoniga on tehtud laeva pardale kõnesid. Tuletame
meelde, missugune oli 1994 mobiiltelefon, see oli nagu telliskivi. Einseln ei
kandnud kunagi telefoni oma käes, selleks oli tal autojuht ja tema nimi
oli Kreitsberg.”
“Einselnil oli tollel ajal suur jama,
kui ta tuli kaitseväe juhatajaks, ta ei saanud Ameerika armee pensioni.
Einseln oli parasjagu Ameerikas kohtus, kui Estonia katastroof juhtus, kus ta
püüdis taastada oma pensioni.”
Aleksander Einseln:
“Mina olin sellel ajal Californias, mul ei olnud isegi telefoni kaasas.
Ja oleks mul telefon kaasas olnud, sel ajal ei olnud võimalik teha
otsekõnet mandrite vahel.”
11) ... Saksa
ajakirjas
t Der Spiegel
Aleksander Einseln: “Olin Virginia
osariigis poja juures. Eesti konsul helistas mulle, et üks ajakirjanik
tahab kangesti minuga rääkida. Ta tuli Ameerikasse Hamburgist.”
“Olime minu poja elutoas. Washingtonis on Der Spiegelil oma
büroo, selle büroo esindaja oli seal. See ajakirjanik algas peale, et
oleme töötanud neli kuud selle teemaga, meil on peatöö
kõik tehtud, siis on see lugu kõigi suurimate ajalehtede
esikülgedel.”
“Milles oli asi. Nendega
võttis keegi Tallinnast kontakti, et saada kokku Helsingis.
Tõenäoliselt oli see keegi peakorteri teisest osakonnast (Einseln
peab silmas Eesti sõjaväeluuret – EE). Ta istus kinni
pärast seda, oli seotud rongijuhi tapmisega.”
“Ja
jutt oli niimoodi, et mind saadeti siia Ameerika valitsuse poolt, et osta Vene
tehnikat ja seda saata Ameerikasse. Aga mina olin teada saanud, et Rootsi
ametnikud ootasid, et see laev jõuaks Stockholmi sadamasse ja siis
tuleks see kõik avalikkuse ette. Et seda ära hoida, mina siis
helistasin laevakaptenile, et lase laev põhja.”
“Lõpuks, kui nad (Saksa ajakirjanikud – EE) tulid
sinna Virginiasse minuga rääkima, siis asi varises neil
kokku.”
12) ... Kapo ja teabeameti rivaliteedist
Ants Frosch, endine teabeameti peadirektor:
“Kaitsepolitsei aeg-ajalt on, ütleme... ületanud piire oma
tegevusväljas.”
Tarmo Türkson, teabeameti
peadirektor: “90ndate keskpaigas kaitsepolitsei peadirektor
Jüri Pihl ja teabeteenistuse peadirektor Ants Frosch – nende
suhted liikusid sinusoidselt. Ma ei oska öelda, mis hetkel nad olid
– suurest sõprusest kuni mitte tere ütlemiseni nad
kõikusid.”
“Ma pidin isegi suuvoodriks
olema, et mine ütle Pihlile seda ja seda. Ja siis ma ütlesin Pihlile
seda ja tema ütles, et mine ütle Antsule seda jne.”
13) ... eriteenistuste tegevusetusest
Jaanus
Rahumägi: “Eesti Raudtee erastamine oli ju ette teada skandaal
eriteenistustele. Ei ole võimalik, et eriteenistused ei teadnud, kes
erastavad – sõna otseses mõttes kuritegevusega seotud kamp.
Eriteenistused, kui nad oleksid tahtnud oma informatsiooni kasutada, oleksid
suutnud ära hoida skandaalid Eesti Raudtee ümber.”
14) ... Jüri Pihlist
Aleksander Einseln:
“Lagle Parek tõi Jüri Pihli minu juurde ja tutvustas kui
väga tublit ja agarat inimest. Ja ainuke asi, mis ma tema kohta teadsin,
et ta oli Viru hotellis litsimajandusega seotud ja turiste seal luuras omal
ajal, kui oli see olümpiaad.”
“Rohkem ma temast
midagi ei teadnud. Temast oli ka pilte võetud, kui ta oma naisukestega
seal tegeles. Ja seda hoiti tema vastu, šantažeeriti teda nendega. Palju
seal tõde on, ma ei tea.”
15) ... Rootsi
sõjaväeluurest
Mart Laar, endine peaminister:
“Selle asutusega suhtlemiseks ei olnud isegi võimalik kasutada
Rootsi peaministri abi. Ehk see asutus on Rootsis niivõrd
konstitutsiooniliselt kaitstud, et ühelgi poliitikul, isegi peaministril
puudub selle asutuse rääkima panekuks igasugune...”
“Ma olen katsetanud, ma tean. Hoopis teises küsimuses, mis
puudutas Rootsis tegutsenud Nõukogude Liidu agente
(Laar üritas 1995 saada tõendeid, et Riigikogu liige Juhan
Aare oli seotud KGBga – EE). Ja vaatamata oma üliheadele suhetele ma
neid andmeid ei saanud.”
16) ... KGBst
Tarmo Kõuts, endine piirivalveameti peadirekto
r: “Me Soome piirivalve ülemaga ükskord arutasime, et
peaksime venelastele andma hea idee, et nad piirivalve eraldaksid KGB
süsteemist. Mis hiljem ka juhtus.”
“Ei saa
ütelda, et see juhtus just meie tõttu. Juhtus selle tõttu,
et kindral Nikolajev oli ambitsioonikas ja tahtis vabaneda tülikast
kontrollijast.”
“Lõpptulemus oli, et Nikolajev
eraldas piirivalve KGBst ja üsna mitmed aastad Eesti hingas kergendatult,
sest Nikolajev läks KGBga riidu selle pärast. Ja selle tõttu
nad ei osutanud KGB-le koostööd.”
17)
... KGB tippagendist “Kasest”
Kalle Klandorf,
endine sõjaväeluure ülem: “Kui leiate üles inimese,
kellel on KGB pseudonüüm “Kask”, siis te võite
väga kaugele jõuda. Ma ei tea, kes see inimene on, aga
“Kask” on olemas.”
“Minu andmetel peaks ta
olema elus ja töötama täitsa FSB kasuks. Kui see
“Kask” üles leida, siis peaks tegelikult moodustama uue
komisjoni, kokku arvama, palju see inimene on Eesti riigile kahju teinud. See
on üsna võtmeisik võib-olla paljudes asjades.”
18) ... Andi Meisterist?
Andi Meister,
rahvusvahelise uurimiskomisjoni esimene esimees: “Juba päris
alguses, kui öeldi, et minu näol tegemist mitte vähem ega rohkem
kui... päris idioot, kes ei tea üldse, mis... juhtunud on.”
Andres Tarand: “Ta on jäänud mulle natuke
salapäraseks. Ta oli suhteliselt vaikne, ta nagu põdes midagi. Ta
rääkis ka taoliselt valitsuse koosolekul, et ma olin sunnitud
kamandama võimenduse sisse, muidu ei saanud midagi aru, mida ta
räägib.”
Uno Laur: “Temale helistatakse, teda
ähvardatakse, tema naine ähvardab tema juurest ära minna ja mis
kõik, et tema paneb oma ameti maha. Ma mäletan väga
hästi, kuidas me istusime Kuke (teede- ja sideminister Kalev Kukk –
EE) kabinetis ja Meister tuli selle avaldusega välja.”
19) ... Lennart Merist
Mart Laar:
“Mõningad presidendi käitumised sellel ajal on mulle
siiamaani sügavalt vastuvõetamatud. Presidendi avaldused olid just
sellised, mis meie positsiooni nõrgestasid.”
Andres
Tarand: “Pean tunnistama kõiges oma lugupidamises Meri vastu, ta
kehtestas oma isikut ja tegi niisugusi tarbetuid demarše. Kui tema
sekkus ja näitas valitsusele koha kätte.”
20) ... laevahuku uurimisest politseis
Margus Kurm, juhtiv riigiprokurör: “Mingi aeg kõik
tegelesid sellega ja siis tegeles mingi aeg grupp inimesi. Siis tegeles pikka
aega üks inimene ja siis ei tegelnud see üks inimene ka ja siis ta
lõpetati.
“See toimik on väga piinlik, piinlik
hulk pabereid. Ei ole mitte mingit süsteemi. 35 köidet absoluutselt
süstematiseerimata. Köidetud kokku nii lohakalt, et näiteks
kolmeleheküljeline dokument – kõigepealt tuleb esimesed kaks
lehekülge, siis kümme lehekülge mingit muud dokumenti, siis
tuleb kolmas lehekülg.”
“Seletus on see, et Karmi
(keskuurimisbüroo uurija Väino Karmi – EE) suri enne, kui ta
jõudis need asjad kokku tõmmata, ja siis võib-olla paluti
mõnel sekretäril tema toas olevad materjalid kinni köita. Aga
mida kindlasti Eesti riik peaks tegema – võiks toimikud lahti
võtta ja ära süstematiseerida.”
Jüri
Pihl: “Karmit tundes ma ei ütleks jah, et ta oleks olnud väga
tugev uurija. Aga kas sellel ajal
üldse oli tugevaid uurijaid?”
21) ... Adolf
Hitlerist
Andi Meister: “Ja mida rohkem
möödub laeva hukust, seda rohkem on teooriaid tulnud ja paljud
teadjad on juba surnud. Paljud mäletajad ei mäleta.”
“Lõpptulemus võib ka nii olla, nagu ma hiljaaegu
lugesin, et Adolf Hitler oli põgenenud kolme allveelaevaga kuskile
Paraguayle... ja leiti isegi üles see mutike, kes oli nende eest hoolt
kandnud.”