Estonian Airi ja tema lennukeid hooldava firma Air Maintenance Estonia (AME) juhatuse esindajad on kutsutud tunnistusi andma tuleval nädalal.

Lennuameti peadirektor Koit Kaskel selgitas Ekspressile, et väärteomenetluse teostab riikliku järelevalveorganina Lennuamet ise.

Ameti uurimiskomisjon leidis, et Estonian Air ja AME eirasid teadlikult lennuohutuse nõudeid.

Kumbki firma ei suutnud uurijatele põhjendada, miks jäi kütusepaagi rike reeglite kohaselt käsitlemata ja dokumenteerimata. "See viitab vastutustundetule ja hooletule suhtumisele lennuohutusse," järeldas uurimiskomisjon.

"Kütuse leke on viinud tõsiste intsidentideni ja katastroofideni (näiteks Manila 1990, Bangkok 2001, Okinawa 2007). See nõuab antud juhtumisse suhtuda äärmiselt tõsiselt, arvestades seejuures, et kõnealust õhusõidukit kasutatakse avalikkuse teenindamisel regulaarlendudel," seisab komisjoni paberites.

Süüdi tunnistamisel ootab ettevõtteid ees rahatrahv.

Samuti tegi Lennuamet firmadele ettepaneku kaaluda vahejuhtumiga seotud inimeste tööle sobivust. Küsimus pole nende ametioskustes, vaid usaldusväärsuses.

Kinnitamata andmetel on Estonian Airis lennuohutuse eest vastutav juhatuse liige Rait Kalda esitanud taotluse end üldjuhi ülesannetest vabastada.

Enne Estonian Airi tulekut töötas Kalda AMEs.

Katkise kütusepaagi loo avalikustas Eesti Ekspress jaanuari keskel. Pärast loo ilmumist saatis Estonian Airi PR-direktor Ilona ­Eskelinen välja teate, et firma "otsustas igasuguste riskide vältimiseks keskmist kütusepaaki kuni selle võimaliku rikke väljaselgitamiseni mitte kasutada".

Lennuameti uurimine näitas aga, et 28. juunil ehk kolm päeva pärast lekkekahtluse ilmnemist kehtestati Estonian Airis hoopis kord, mis lubas kahtlasse paaki tankida 1000 kg kütust.

Pärast seda möödus veel 11 päeva, enne kui Estonian Airis toimus lennundusosakonna koosolek ja turvalisusinspektor Andreas Kari algatas firmasisese uurimise. Lennuk võeti käigust maha päev hiljem.

Lennukite hooldusfirma AME tegi esimese märkuse lekke kohta oma paberitesse alles kolm nädalat pärast kahtluse avastamist.

AME ei teinud mitte ühtki mõõtmist, et tuvastada lekke kohta ja intensiivsust. Need jäidki välja selgitamata, sest juuli keskel Inglismaalt firmast North American Aircraft Service saabunud spetsialistid leidsid, et kõige lihtsam on uuesti hermetiseerida kogu kütusepaak.

Estonian Airi PR-juht Ilona Eskelinen teatas Ekspressile, et kuigi ettevõtte sisepaberid lubasid paaki tankida, ei tähenda see, et sinna ka kütust pandi. Ta ütles, et "firma juhtkond on teinud perioodil 26. juuni kuni 11. juuli 2008 aset leidnud lennuohutust käsitlevast protseduurist kõrvalekaldumisest väga tõsiseid järeldusi. Ettevõttes on üle vaadatud ja korrigeeritud kõiki juhtumiga seotud protseduure ja toiminguid.

Estonian Airi juhatuse otsuse kohaselt on lennufirmas edaspidi lahutatud lennuohutuse lõppkontroll ja -vastutus lennutegevuse igapäevasest koordineerimisest ja juhtimisest. Kõigi toodud meetmete eesmärgiks on edaspidi välistada ka väiksemgi kõrvalekalle lennuohutust tagavast regulatsioonist."

Eskelinen rõhutas, et "Estonian Air kinnitab veel kord, et firma pole teinud mitte ühtegi lendu lekkiva kütusepaagiga ja reaalset ohtu reisijate turvalisusele ei ole olnud".

Liinilennunduse Ametiühingu juht ­Rauno Menning ei soovinud kõnealust teemat kommenteerida. "Meil on olemas oma arvamus, aga selle me jätaksime enda teada."

Telefonikõne lõpetas ta Estonian Airi viimasel ajal kummitava ebaõnne valguses mõistetava ägestumisega: "Mis klaperjahti me siin peame ja jahime neid musti uudiseid? Praegusel ajal ei lähe kellelgi hästi peale ajakirjanduse."