06.02.2009, 00:00
Estonian Air valetas katkise lennuki kasutamise kohta
Lennuamet alustas väärteomenetlust lennukompanii suhtes, kes kümneid kordi vedas reisijaid lekkekahtlusega lennukiga. Uurimine leidis, et Estonian Air lubas tegelikult tankida kahtlast kütusepaaki, kuigi firma teatas hiljuti avalikkusele, et seda hoiti tühjana.
Lennuamet algatas möödunud nädala reedel
väärteomenetluse seoses intsidendiga mullu suvel, kus Estonian Air
kasutas liinilendudeks Boeingit, mille kõhu all asuval nn keskmisel
kütusepaagil kahtlustati leket.
Estonian Airi ja tema lennukeid
hooldava firma Air Maintenance Estonia (AME) juhatuse esindajad on kutsutud
tunnistusi andma tuleval nädalal.
Lennuameti peadirektor Koit
Kaskel selgitas Ekspressile, et väärteomenetluse võib riikliku
järelevalveorganina teostada lennuamet ise.
Ameti
uurimiskomisjon leidis, et Estonian Air ja AME eirasid teadlikult lennuohutuse
nõudeid.
Kumbki firma ei suutnud uurijatele põhjendada, miks
jäi kütusepaagi rike reeglite kohaselt käsitlemata ja
dokumenteerimata. “See viitab vastutustundetule ja hooletule suhtumisele
lennuohutusse,” järeldas uurimiskomisjon.
“Kütuse leke on viinud tõsiste intsidentideni ja
katastroofideni (Manila 1990, Bangkok 2001, Okinawa 2007). See nõuab
antud juhtumisse suhtuda äärmiselt tõsiselt, arvestades
seejuures, et kõnealust õhusõidukit kasutatakse avalikkuse
teenindamisel regulaarlendudel,” seisab komisjoni paberites.
Süüdi tunnistamisel ootab ettevõtteid ees rahatrahv.
Samuti tegi lennuamet firmadele ettepaneku kaaluda vahejuhtumiga seotud
inimeste tööle sobivust. Küsimus pole nende ametioskustes, vaid
usaldusväärsuses.
Kinnitamata andmetel on Estonian Airis
lennuohutuse eest vastutav juhatuse liige Rait Kalda esitanud taotluse end
selle valdkonna eest vastutamisest vabastada.
Enne Estonian Airi
tulekut töötas Kalda AMEs.
Katkise kütusepaagi loo
avalikustas Eesti Ekspress jaanuari keskel. Pärast loo ilmumist saatis
Estonian Airi PR-direktor Ilona Eskelinen välja teate, et firma
“otsustas igasuguste riskide vältimiseks keskmist kütusepaaki
kuni selle võimaliku rikke väljaselgitamiseni mitte
kasutada”.
Lennuameti uurimine näitas aga, et 28. juunil
ehk kolm päeva pärast lekkekahtluse ilmnemist kehtestati Estonian
Airis hoopis kord, mis lubas kahtlasse paaki tankida 1000 kg kütust.
Pärast seda möödus veel 11 päeva, enne kui Estonian
Airis toimus lennundusosakonna koosolek ja turvalisusinspektor Andreas Kari
algatas firmasisese uurimise. Lennuk võeti käigust maha päev
hiljem.
Lennukite hooldusfirma AME tegi esimese märkuse lekke
kohta oma paberitesse alles kolm nädalat pärast kahtluse
avastamist.
AME ei teinud mitte ühtki mõõtmist,
et tuvastada lekke kohta ja intensiivsust. Need jäidki välja
selgitamata, sest juuli keskel Inglismaalt firmast North American Aircraft
Service saabunud spetsialistid leidsid, et kõige lihtsam on uuesti
hermetiseerida kogu kütusepaak.
Liinilennunduse
Ametiühingu juht Rauno Menning ei soovinud teemat kommenteerida.
“Meil on olemas oma arvamus, aga selle me jätaksime enda teada. Me
ei taha anda hetkel mingeid hinnanguid ajakirjandusele.”
Telefonikõne lõpetas ta Estonian Airi viimasel ajal kummitava
ebaõnne valguses mõistetava ägestumisega: “Mis
klaperjahti me siin peame ja jahime neid musti uudiseid? Praegusel ajal ei
lähe kellelgi hästi peale ajakirjanduse.”