Estonian Airi ja tema lennukeid hooldava firma Air Maintenance Estonia (AME) juhatuse esindajad on kutsutud tunnistusi andma tuleval nädalal.


Lennuameti peadirektor Koit Kaskel selgitas Ekspressile, et väärteomenetluse võib riikliku järelevalveorganina teostada lennuamet ise.


Ameti uurimiskomisjon leidis, et Estonian Air ja AME eirasid teadlikult lennuohutuse nõudeid.

Kumbki firma ei suutnud uurijatele põhjendada, miks jäi kütusepaagi rike reeglite kohaselt käsitlemata ja dokumenteerimata. “See viitab vastutustundetule ja hooletule suhtumisele lennuohutusse,” järeldas uurimiskomisjon.


“Kütuse leke on viinud tõsiste intsidentideni ja katastroofideni (Manila 1990, Bangkok 2001, Okinawa 2007). See nõuab antud juhtumisse suhtuda äärmiselt tõsiselt, arvestades seejuures, et kõnealust õhusõidukit kasutatakse avalikkuse teenindamisel regulaarlendudel,” seisab komisjoni paberites.


Süüdi tunnistamisel ootab ettevõtteid ees rahatrahv.


Samuti tegi lennuamet firmadele ettepaneku kaaluda vahejuhtumiga seotud inimeste tööle sobivust. Küsimus pole nende ametioskustes, vaid usaldusväärsuses.


Kinnitamata andmetel on Estonian Airis lennuohutuse eest vastutav juhatuse liige Rait Kalda esitanud taotluse end selle valdkonna eest vastutamisest vabastada.


Enne Estonian Airi tulekut töötas Kalda AMEs.


Katkise kütusepaagi loo avalikustas Eesti Ekspress jaanuari keskel. Pärast loo ilmumist saatis Estonian Airi PR-direktor Ilona ­Eskelinen välja teate, et firma “otsustas igasuguste riskide vältimiseks keskmist kütusepaaki kuni selle võimaliku rikke väljaselgitamiseni mitte kasutada”.


Lennuameti uurimine näitas aga, et 28. juunil ehk kolm päeva pärast lekkekahtluse ilmnemist kehtestati Estonian Airis hoopis kord, mis lubas kahtlasse paaki tankida 1000 kg kütust.


Pärast seda möödus veel 11 päeva, enne kui Estonian Airis toimus lennundusosakonna koosolek ja turvalisusinspektor Andreas Kari algatas firmasisese uurimise. Lennuk võeti käigust maha päev hiljem.


Lennukite hooldusfirma AME tegi esimese märkuse lekke kohta oma paberitesse alles kolm nädalat pärast kahtluse avastamist.


AME ei teinud mitte ühtki mõõtmist, et tuvastada lekke kohta ja intensiivsust. Need jäidki välja selgitamata, sest juuli keskel Inglismaalt firmast North American Aircraft Service saabunud spetsialistid leidsid, et kõige lihtsam on uuesti hermetiseerida kogu kütusepaak.


Liinilennunduse Ametiühingu juht ­Rauno Menning ei soovinud teemat kommenteerida. “Meil on olemas oma arvamus, aga selle me jätaksime enda teada. Me ei taha anda hetkel mingeid hinnanguid ajakirjandusele.”


Telefonikõne lõpetas ta Estonian Airi viimasel ajal kummitava ebaõnne valguses mõistetava ägestumisega: “Mis klaperjahti me siin peame ja jahime neid musti uudiseid? Praegusel ajal ei lähe kellelgi hästi peale ajakirjanduse.”