Ettevaatust, nimevargad liikvel!
Lasteaiatöötaja Alvi Hruljova oli keeletu, kui sai kohtutäitur Mati Kadakult kirja, mis nõudis tema pojale Romanile purjuspäi laamendamise eest määratud 470kroonise trahvi tasumist.
Paraku on 31aastane Roman Hruljov juba lapsepõlves ilmnenud epilepsia ja ajuinfarkti tagajärjel ratastooli aheldatud. Ta mitte ainult ei suuda käia, vaid ka kõnelda ega kõrvalise abita süüa. Nii pole Koplis joobnudpäi märatsemine tema puhul kuidagi võimalik.
Kui ema neid fakte augustikuus kohtutäiturile selgitas, lubas viimane ilmselge eksituse ära klaarida.
Suur oli aga naise hämmastus, kui ta sai läinud teisipäeval kohtutäitur Kadaku büroolt uue teate – ja seekord juba palju ähvardavamas toonis. Täitur teatas, et Roman Hruljovi vara ja arved on arestitud, kuniks saadakse kätte viivistega kokku pisut üle 1000 krooni trahviraha riigile ja kohtutäituri teenustasu.
Ligimeste sõnul pole esimese grupi invaliidil Romanil ei pangaarvet ega ka muud isiklikku vara. Invaliidipension läheb otse emale.
Protsesti peale soovitati kohtutäituri büroost aga jahedalt – makske arve ära, hiljem võite kohtusse minna!
Sellepeale läks ema hoopis politseisse. Selgus, et kaks aastat tagasi oli joomase peaga pahandust teinud hoopis Romanist üle 10 aasta noorem nimekaim. Ehkki tegelik rikkuja, kes võeti kinni enam-vähem koduukse ees, ei püüdnud oma andmeid varjata, oli ühel hetkel müstilisel kombel protokolli märgitud teise Romani aadress.
Kui invaliidi kimbutamiseni viis mõne politseiametniku lohakus dokumentide täitmisel ja kohtutäituri büroo viitsimatus andmeid kontrollida, siis sarnastel asjaoludel on levimas märksa ohtlikum trend – tahtlik nimevargus. Selline nime kuritarvitamine ähvardab igaüht, kelle tutvusringkonda kuulub mõni pätt või kaabakas.
Valenime all viis kuud pogris
Tänavu 11. mail tabasid Kristiine Keskuses asuva Primo kaupluse turvajad varga, kes oli põue toppinud paari teksapükse ja neljad päikeseprillid kokku maksumusega 909 krooni. Tabatu esitles end 35aastase Kohtla-Järve elaniku Rene Lehistena. Kõik dokumendid ütles ta olevat endalt varastatud.
Kinnipeetava öeldud sünnipäev ja aadress klappisid kodanik Lehiste andmetega rahvastikuregistris, mees võttis süü omaks ja kirjutas protokollile alla. Politsei tegi tabatud vargast foto ja pani selle Lehiste nime all oma arvutisse. Et arsti juures leiti tema verest amfetamiini ja alalist töökohta tal polnud, jäeti Rene Lehiste eeluurimiseks vahi alla.
Kui asi augusti lõpus kohtusse jõudis, tärkas tõsine kahtlus, et paberiteta poevaras pole tegelikul see, kellena ta end esitleb. Sõrmejäljed näitasid, et süüdistatav on hoopis keegi Gunnar Hänin (34). Ent kohtusaalis raius kinnipeetav nagu rauda, et tema nimi on Rene Lehiste. Kriminaalasi saadeti täiendavale uurimisele ja vahi all pidamist pikendati 40 päeva.
Uurimine kulges mõõduka tempoga. Türmis istuva Lehiste piltidega käidi septembris isegi Rene Lehiste Kohtla-Järvel elava õe juures, kes tunnistas, et fotodel pole tema vend, vaid tema tuttav Gunnar Hänin. 30. septembril ütles kohtuekspertiis sõrmejälgede põhjal lõplikult, et arreteeritu on Hänin – vana vanglakunde.
Edasi läks asi aga hoopis kummaliseks. Samal päeval vabastati Hänin alias Lehiste Tallinna vanglast, kus ta oli vale nime tublisti üle nelja kuu kinni istunud. Kriminaalasi lõpetati kuriteo koosseisu puudumise tõttu, sest septembris kehtima hakanud karistusseadustik tunnistas alla 1000kroonise varguse ümber väärteoks.
Võõra nime ja valeandmete kasutamise eest ei karistatud teda mitte kuidagi ning nüüd on mees jäljetult kadunud. Kas tõeline Rene Lehiste oma nime kuritarvitamisest teab, on ebaselge, sest politsei temaga ühendust ei võtnud.
Nime puhastab ainult kohus
Nimeröövi ohvrile siit absurditeater alles algab. Nimelt kui politsei võib lihtsalt teadmiseks võtta, et kurjategija kasutab valenime, siis ohver peab oma nime puhastamiseks pöörduma kohtusse, sest kord juba jõustunud karistusotsust saab muuta üksnes kohus.
Järvamaa noormees Heiki Kasak (20) on korduv identiteediröövi ohver. Tema traagika on, et kunagine koolivend Lasnamäe üldgümnaasiumist Tiit Kangro on korduvalt pätti teinud ja siis politseis Heiki nime all esinenud, jättes hiljem trahvid maksmata.
Esmakordselt puutus Heiki probleemiga kokku mullu, kui ta sai 3000kroonise trahvinõude selle eest, nagu oleks ta tabatud Pirita-Kosel autoroolist ebakaines olekus ja juhiloata. Õnneks oli liikluspolitseil roolijoodikust videosalvestis, millelt Heiki tundis ära lapsepõlvesõbra Tiit Kangro. “Viimati nägin teda neli aastat tagasi,” tunnistas süütu ohver.
Möödunud aasta juunis seadis Järva Maakohus tõe uuesti jalule ja tühistas Heiki Kasaku suhtes liikluspolitseis langetatud otsuse ja trahvi.
Sarnase probleemiga maadleb praegu Viljandist pärit 29aastane remondimees Alik Pitsenko, kelle pangaarve kohtutäitur oktoobri algul arestis. Selgus, et jama taga on Aliku lapsepõlvesõber Timo Jürgen (29), kes pealinnas poevargusega vahele jäi ja politseis valeandmed esitas. Ehkki arestitud raha sai Alik üsna ruttu tagasi, on oma hea nime taastamine osutunud oodatust keerulisemaks. Lõpuks pidi ta oma kulu ja kirjadega palkama advokaadi, et kohtus karistusotsus ametlikult tühistada.
Politseil puudub piltidega andmebaas
Kõige mõtlemapanevam on aga tõik, et kui nimevargad oleksid trahvi ilusti ära maksnud, poleks keegi teada saanud, et nad võõra identiteedi näppasid. Alik Pitsenko paneks õndsas teadmatuses põrandaid, aimamata, et politsei arvutis on ta kirjas vargana, ja Heiki Kasak aitaks isal talutöid teha.
Politseile pole uudis, et kurjategijad on tihti mõne tuttava isikuandmed pähe õppinud ning vuristavad need vahele jäämise korral politseis ette. Räägitakse koguni lugu, kus mõni aasta tagasi palkas nimekaim nimekaimu enda eest vanglakaristust kandma. Et kahtlus tekkis alles tagantjärele ja juhuslikult, lõi politsei selle suhtes käega.
Tallinna Lõuna Politseiosakonna ülemkomissari Raivo Küüti sõnul on eksituste peapõhjus selles, et politsei käsutuses pole elanikkonna piltidega andmebaasi. Kodakondsus- ja migratsiooniameti passitrükikeskusest saab küll pildi hankida, ent sellel peab ise järel käima ja ka siis on tegu hägusevõitu ja tihti vana passipildiga. Sõrmejälgede kontroll keskkriminaalpolitsei kartoteegis võtab keskmiselt kuu. Nii jäädaksegi tegelikult uskuma seda, mida kinnipeetav endast räägib.
Samal ajal kasutavad aga pätid head äraproovitud nippi ikka ja jälle. Tõeline õõv tabas Järvamaal elavat Heiki Kasakut tänavu sügisel, kui ta sai jälle teate pealinnast. Seekord nõudis kohtutäitur temalt 212 krooni, kuna ta olevat mullu Tallinnas avalikult purjuspäi ebaväärikalt käitunud.
Jälle tuleb Heikil oma kulu ja kirjadega kohtusse minna, et tõestada, et tema ei sigatsenud. Tema pere elab aga pidevas hirmus, et iga hetk potsatab postkasti uus trahvinõue, sest politsei arvutitest on näha, et Heiki Kasaku nimeline kodanik on toime pannud veel kolm rikkumist, millest Järvamaal elav Heiki ise tuhkagi ei tea.
