Ehkki ettevõtja julgust ei saa alahinnata, toovad uuringud eduka ettevõtja kõige olulisema omadusena välja visiooni, millele järgneb kirglikkus ja tarmukus. Aktiivsus ilma sihita on nagu orienteerumisjooks ilma kaardita, mis paraku ettevõtluses edu ei too. Ettevõtjaid ühendab ka veendumus, et nemad kontrollivad sündmusi ja olukordi ning seetõttu näevad nad võimalusi seal, kus teised näevad probleeme. Ettevõtjaks ei sünnita, vaid kasvatakse paljude otsuste ja valikute kaudu. Ka paljude Eesti ettevõtjate lood kinnitavad, et mõnikord on ettevõtlusega alustamisel ajendiks elu keerdkäigud, nagu töökoha kaotus või juhuslik võimalus, mis on sillutanud tee Eesti edukamate ettevõtjate hulka.

Võrreldes “vana” Euroopa ettevõtjatega iseloomustab Eesti ettevõtjaid oma ettevõtluse vaatamine väga lühikeses perspektiivis. Ilmselt kanname alateadlikult endiselt kaasas ajaloo taaka, sest võime ju vaid paarikümne aastaga mõõta perioodi, mil ettevõtlus selle tänapäevases tähenduses on Eestis võimalik olnud. Samas võib ettevõtja rolliks olla nii uute ettevõtete asutamine kui ka toimivate ettevõtete kasvatamine ja laiendamine. Globaalne statistika näitab, et vaid 20 protsenti ettevõtjatest loob 50 protsenti ettevõtetest. Seega on ka Eesti ettevõtja jaoks valiku küsimus, kas olla uusi seiklusi ja väljakutseid ihkav hing, kellel on käsi püsti potentsiaalsete ostjate jaoks, või näha tulevikuperspektiivi osas müügile ka alternatiive. Võtame näiteks pikaajaliste traditsioonidega Euroopa pereettevõtted, mida on antud põlvkonnalt põlvkonnale edasi nagu kroonijuveeli. Nimetagem nendest näiteks Eestiski tuntud nimesid: Soome Paasikivide perekonna äri Oras aastast 1945 või rohkem kui 200aastase ajalooga Rothschild-pank, mis on tänapäeval üks maailma suurimaid perekonna omandis olevaid panku. Ettevõtlus võib olla ka nagu tammeistandus – üks põlvkond rajab, järgmised kasvatavad ning kunagi keegi otsustab küpsed puud realiseerida.

Kohtasin hiljuti netiavarustes intrigeerivat küsimust, kas Eesti rikkad tuleks panna pingeritta. Inimestele ilmselt meeldivad edetabelid. Kuid ettevõtlus ei ole lineaarne tegevus ja väga erinevates valdkondades tegutsevate ettevõtjate kõrvutamine on ääretult keeruline. Kui tõmmata paralleele spordiga, siis tuleks panna omavahel võrdlusesse näiteks teivashüppaja, suusataja, golfar ja maletaja. Kuidas neid omavahel võrrelda? Seepärast ongi lood meie edukatest ettevõtjatest enam kui numbritejada rittaseadmine või järjekordse edetabeli koostamine.

Võrrelda saame ettevõtjate ettevõtlikku meelelaadi, strateegiat, töömeetodeid, majanduskasvu, eetikat, ambitsioone, laienemisplaane, heategevust jm ühes kogumis. Kindlasti ei ole see lihtne. Kuid me soovime tunnustada ettevõtjaid ja valida siiski välja selle ühe silmapaistvaima, kes läheb Eestit esindama järjekordsele glamuursele maailma aasta ettevõtja valimisele Monte Carlosse.