Euro tulek sillutab teed Ansipi uuele valimisvõidule
Valitsusjuht Andrus Ansip sündis Kaalude tähtkujus. Uus aasta kujuneb Kaaludele “tõenäoliselt üsnagi raskeks, takistusterohkeks ja muret tekitavaks”.
Nii ütleb tähetark Edda Paukson.
Ma ei ole horoskoobifänn. Ennustusi loen küll, aga majandusanalüütikute omi. Ja ma ei usu, et Ansipi aasta pekki läheb.
Oluline päev on reede, 26. märts, kui statistikaamet avaldab esialgsed andmed üldvalitsuse puudujäägi kohta. Siis pole vaja enam pöörduda seapõrna, kohvipaksu, käejoonte ega taevatähtede poole. Tol päeval selgub, kas Eesti saab kohe pileti eurotsooni või peame veel täpet ja puput “nautima”.
Eesti Pank lasi juba ammu euromüntide kavandid valmis teha. Aastaarvgi oli kenasti peal – 2007. Ansip teatas aga, et eelistab eurole kiiret majanduskasvu ja siin me nüüd oleme – pole majanduskasvu, pole eurot.
Olin tükk aega praeguse eurokava suhtes skeptiline, sest massiivne kulude kärpimine tundus valus nagu hambaravi pärasoole kaudu. Mõned suurärimehed rääkisid eesootavast elust süsimustades toonides. Näiteks mersumüüja Väino Kaldoja andis aasta tagasi Ekspressile mõista, et sügisel võib Tallinnas karta olukorda, kus röövimised on igapäevane asi ja keegi vanalinnas väga jalutada ei julge.
Aga Ivari Padar ja Jürgen Ligi said hakkama. Eesti rahandus on euroliidu riikidega võrreldes praegu eriti heas korras, kuigi rohkem kui saja tuhande inimese töötuks jäämise hinnaga.
Europileti saaksime automaatselt kätte aga vaid siis, kui puudujääk ulatuks kuni kolme protsendini SKTst.
Defitsiidi suurus sõltub paljudest asjadest. Näiteks SKT suurusest (mida on viimasel ajal korrigeeritud europooldajatele meeldivas suunas) ning linnade-valdade (eriti Tallinna) tegevusest. Neid andmeid alles kogutakse. Aga üha enam mõtlevaid inimesi usub, et Eesti saab euroküpseks.
Kohtusin enne aastavahetust Märt Kivisega, kes töötab praegu Maailmapangas, siis aga oli ametis veel rahandusministeeriumi nõunikuna.
Ta seletas, et europlaaniga 2011 pole krõska isegi siis, kui puudujääk on näiteks 3,5 protsenti: “Kuid meil on siis suurem tõestamisvajadus.”
Valitsus peaks sel juhul tegema aga uusi valusaid otsuseid: näiteks tõstma kiiremas korras pensioniiga ja kaotama tulumaksusoodustused kodulaenudelt. Vaid sellega saaksime Euroopa Liitu veenda, et Eesti liigub kindlalt eelarvepuudujäägi kahanemise suunas.
Ma tõesti loodan, et euro tuleb. Ta pole küll mingi imerohi, kuid annaks vunki juurde meile kõigile. Püsige positiivsel lainel!
