Euroopa Liidu rahad: kui antakse siis võta, kui pekstakse, siis jookse
Läinud nädalal sõi pealinna eksklusiivses restoranis seltskond imehead lammast. Kiitsid kokka ja pärisid, et kas tegemist on Eesti hea lihaga. Olid hoopis prantsuse lambukesed. Eesti lambaid praegu ei anta. Et saada Euroopa Liidu toetust peab neid karjas olema kindel hulk ning loomakesi ei saa enne loendust maha lüüa.
„Kui antakse siis võta, kui pekstakse, siis jookse,” on kõnekäänd, mis käib Euroopa Liidu raha kohta. Küsimus pole mitte petmises, vaid uutes oskustes, kuidas raha kätte saada ja kulutada. Oled projektis lubanud 1000 euro eest komandeeringutes käia, siis oled tublim kui raha alles ei jää. Olgu või hotell kallim. Millekski muuks seda raha kasutada ei tohi.
IT-inimesed räägivad, et nende koolitustel pole haruldus, kui kolmveerand rahast on ette nähtud söögile. Hanke dokumendid on menüükesksed, seal on kirjas mitu grammi liha laiutab osaleja portsjonis ning loetletakse snäkke kohvipausidel.
Ideaalis tahaks euroraha jagajad anda raha kuludele, mida saab tšekkidega katta. Kõige paremini sobib bensiini- ja söögikulu. Kõige raskem on aga tõendada ajutööd ja suhtlemist.
Euroopa raha eest toimuval koolitusel imbuvad inimesed loengusaali, et kuulata sütitavat juttu IT-ettevõtlusest. Loengulised panevad nimed kirja, võtavad materjalid ja istuvad kohtadele. Oodatud esineja astub ruumi ette ja ütleb: „Tere, minu nimi on Priit Pruut. Üritus toimub Euroopa Liidu programmi toel”. Seejärel tõmbab ta taskust fotoaparaadi ning plõksutab pildi fännavatest kuulajatest. Seinale kuvatakse Euroopa Liidu logo. Üritus algab.
Koolituse saalis võib istuda kontrollija, kes vaatleb, kas üritus ikka toimub, on rahastaja logod näha ja ka tema välgutab külalistest pilti. Ta vaatab kas lubatud kogus liha saab serveeritud ning on ka neid, kes kohvi kõrvale pakutavad küpsised üle loevad.
Euroraha kasutamise kontrollide kombed erinevad kõvasti igas asutuses ehk rakendusüksuses, kes raha allapoole jagab — mitte kõik ei pea küpsiste arvu määravaks. Rahajagajad on näiteks Innove, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Infosüsteemi Amet, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus. Maapiirkondade elanikud teavad hästi Leader programmi: enamik külakiikesid, viltimise huviringe ja külarahva sõprusreise välismaale on korraldatud selle rahaga.
Mõned rahajagamise asutused töötavad nagu kellavärk. Teises organisatsioonis on aga töökorraldus pilla-palla. Ühe projekti puhul eelmisel aastal pidi raha üle kantama neli korda aastas. Iga jumala kord oli ametipostil uus tüüp, kes hakkas end kurssi viima. Lepingusse märgitud raha ülekandmise tähtajast kuu hiljem nõudis ta lisapabereid ning maksmiseni jõudis kaks kuud pärast tähtaega. Stabiilseks peresissetulekuks oli seda keeruline nimetada. Kobiseda keegi ei julgenud, sest järgmisel aastal oli plaan minna käsi pikalt ees uuele projektile raha küsima.
„Kas sa tead, et avaneb uus meede,” on vandeseltslaslik märgusõna. Teadustöö vääriliselt analüüsitakse läbi tingimused ning enda projekt painutatakse ette antud raamidesse — kui on vaja, et kolmveerand raha süüakse ära, siis teeme nii. On „kirjaoskajaid” firmasid, kes müüvad projekti kirjutamise teenust ja kui raha saadakse, siis pistavad mingi protsendi enda taskusse.
Räägitakse, et praegusel rahastamisperioodil on niidid trammi tõmmatud, eelmine olevat olnud loomingulisem ja vabam. Oletatavasti on siin taga Kreeka kriis, mis sunnib ka euroametnikke hoolikamalt raha lugema.
Poolikud ettevõtmised on projektipõhise elu osa. Näiteks Piret saab 32 000 euot aidsihaigete seksuaalse teadlikkuse edendamiseks — trükib voldikud (neid EL armastab), korraldab paar seminari, tellib teavituskampaania, sebib telesse klipi, teeb internetti kodulehe, töötab välja logo. Järgmisel aastal aga - good by! Kõik jääb seisma: veebileht, logo, kampaaniamaterjalid. Raha läheb hoopis Bulgaariasse.
Ülejärgmisel aastal võidab naabrinaine Krissu, kelle projekt on aidsihaigete 40-aastaste naiste toetuseks, kes on haiguse saanud oma mehelt. Ta laseb välja töötada uue logo, tellib internetilehe ja kampaania. Üle-eelmise aasta projekt oma sümboolikaga ei pruugi kunagi ellu ärgata ning aasta pärast võib baiditolmuks internetis saada ka naabrinaise Krissu projekt.
------------------------
Oleme kuuendal kohal
2011. aastal Eestis maksti Euroopa Liidu struktuuritoetusi välja 521,4 miljonit eurot, mis on 70,6 protsenti planeeritust.
Eestile aastateks 2007–2013 struktuuritoetusteks eraldatud 3,4 miljardist eurost on välja makstud 41,9 protsenti, samas on projekte heakskiidetud 86,2 protsendi ulatuses.
Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses oleme 13. jaanuari seisuga struktuurivahendite väljamaksete tempolt kuuendal kohal.
