Euroopa Liit ostis Kruudalt 85 miljoni eest võid ja lõssi
Ühel heal päeval avastasime Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) andmetest, et 2009. aastal sai suurima põllumajandustoetuse – üle 85 miljoni krooni – aktsiaselts Tere. Et EL aitab suurfarme, on üldteada. Aga et pikalt edestab ses osas kõiki teisi suurärimees Oliver Kruuda piimatööstus, tekitab küsimusi.
Seda enam, et Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist makstud toetus moodustas tervelt kuus protsenti Tere mullusest käibest ning abisaajaid monitooriv Farmsubsidy.org paigutas Tere üle-euroopalises toetusi saavate firmade edetabelis üsna kõrgele 152. kohale.
Lähemal uurimisel osutuvad jutud toetusest siiski eksitavaks. Euroopa Komisjon ostis Terelt mullu 85 miljoni krooni eest piimatooteid – lõssipulbrit ja võid. Selliseid sekkumiskokkuoste tehakse liikmesriikides juba 1970. aastatest. Piima-, aga ka teravilja- ja lihatoodete “riiklik kokkuost” käivitub siis, kui turuhind langeb liiga madalale. Väga täpselt ja detailselt reglementeeritud ostude mõte on hinda hoida (hinnatoetus) ning selle kaudu põllumehi aidata.
2009. aastal kummitas ELi piimaturgu kriis. Masu möllas ning toorpiima hind oli aastaga ligi kaks korda kukkunud. Toorpiimaliitri keskmine hind Eestis ähvardas langeda alla kolme krooni. Brüsselist käivitati otsekohe aktiivne või ja lõssipulbri kokkuost, mida Eestis korraldab PRIA. Tere haistis võimalust ja tegi pakkumise.
Tere juhatuse esimees Ülo Kivine annab mõista, et kauplemine Brüsseliga on pigem võimalus kui äri. Mullust sekkumiskokkuostu nimetas ta toorpiima liitrihinna kindlustamiseks 3 krooni piiril. “Euroopa turul valitses toodangu üleküllus ja hinnad olid tugeva surve all. Sekkumiskokkuostust oli suur abi, et toorpiima hind ei langenud Eestis alla kolme krooni liiter,” räägib Kivine.
Sekkumiskokkuostud on suurte tegijate, piimasektoris näiteks Tere, E-piim, Valio jt, mängumaa. Minimaalne kogus on või puhul 20 tonni. Kauba eest tasutakse mitu kuud hiljem, Tere sai raha koguni 140 päeva hiljem.
Kogu protsessi dikteeritakse Brüsselist. Mida, mis hinnaga ja kui palju ostetakse, määrab Euroopa Komisjon. Aastaid võidakse oste üldse mitte teha, siis aga käivitada massiivne kokkuost.
Reeglina on kokkuostuhind veidi madalam kui turuhind ning müüjad leitakse kes-ees-see-mees põhimõttel. Eestis ostis Komisjon mullu piimatooteid 120 miljoni eest, lõviosa sellest Terelt. Ühtlasi võitis Tere riigihanke kauba ladustamiseks. Ka need kulud katab Euroopa Komisjon.
Ent nüüd on kogu Euroopas laod võid ja lõssi täis. Kokku üle 60 000 tonni võid ja vähemalt kaks korda niipalju lõssipulbrit. Ehkki väidetavasti võib või sügavkülmas säilida aastaid, peab varsti kaupa realiseerima hakkama. Ülo Kivine kinnitab, et Eesti poelettidele see kraam ei jõua. Tavaliselt on sekkumisostud realiseeritud arenguabina või müüdud ELi eksporditoetustega liidust välja, näiteks Venemaale.
Põllumajandusministeeriumi andmetel kasutatakse tänavu tonn lõssipulbrit toiduabina ka Eestis ning ligi tuhat tonni saadetakse abivajajatele Lätti.
Sekkumisostude “pidu” ähvardab peagi lõppeda. Põllumajandusministeeriumi asekantsler Andres Oopkaup ütleb, et ostud kaotavad mõtte, kui EL kaotab 2013. aastast eksporditoetused. “Selle peale ei saa siis enam äri üles ehitada.”
Brüsseli ostud Eestis
■ PRIA andmetel algas sekkumiskokkuost Eestis 2004. aastal teravilja kokkuostuga. Või kokkuost algas 2005. aastal ja lõssipulbrit võeti esimest korda vastu 2009.
■ 2005. aastal osteti lattu 968 tonni võid 49,1 miljoni krooni eest ja 2006. aastal 861 tonni võid 40 miljoni krooni eest. Turuolukorra muutudes müüdi juba 2006. aasta teises pooles 886 tonni võid 38,4 miljoni krooniga sekkumislaost välja. 2007. aastal müüdi laost ülejäänud 714 tonni võid 26,5 miljoni krooniga.
■ 2007 ja 2008 võid Eestis kokku ei ostetud. Lõssipulbrit ei ostetud perioodil 2004–2008. Kuni 2009. aastal käivitus massiline ostuaktsioon.
