EVPE

Eesti-Vene Piiri Entsüklopeedia (EVPE) sai valmis, ja just õigeks ajaks! Avaldame sellest täna ühe peatüki. Kiirustades võis tulla ka vigu, ega me ei ütlegi, aga loodame, et teosest on siiski rohkem kasu kui kahju. Näiteks kui ratifitseerimiseks läheb, siis võiks selle entsüklopeedia siduda kuidagi lepinguga (aga muidugi nii, et venelased aru ei saaks). Siis me ei pea jamama mingi deklaratsiooniga nagu lätlased.;EE ja EE ühendtoimetus

P

paabapraasnik (

paber, lepingu alusmaterjal, kannatab kõike.

pacta sunt servanda (lad), “lepinguist tuleb kinni pidada” – üks kaunimaid Rooma õigusest tulenevaid rahvusv õiguse põhimõtteid. Peaks olema tõlgitud ka vene keelde.

Paet, Urmas (20. IV 1974 Tallinn), Eesti riigitegelane, tegutsenud pms. Nõmmel ja kultuuriministeeriumis, 18. V 2005 ka Moskvas.

“paluda lülitada VNFSV koosseisu”, diplomaatiline vormel. Esmakordselt kasutas J. Vares kirjas M. Kalininile 21. XI 1944, kus teatas Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi otsusest Narva jõe idakalda kohta.

parafeerimine ( paraphe ’allkirja lühend’), diplomaatiline vahetoiming, millega koostajad jätavad lepingule oma nimetähed, lepingu enda aga seisma.

§ 122, * põhiseaduse § 122.

pars pro toto (lad), osa terviku asemel. Vt ka Petserimaa.

Parts, Juhan (27. VIII 1966 Tallinn), Eesti riigitegelane, 2003–05 peaminister. Ütles 24. II 2005: “Minu sõnum Eesti Vaba­rii­gi 87. aastapäeval on: ­Eesti, mine üle piiri!” Misjärel vabas­tati.

pauk, lühike vali heliefekt. 1940 jäi Eesti-Vene piiril tegemata.

Peipsi järv, looduslik piirikandja. Vt ka veele tõmmatud joon.

Peipsitagune, hellitl, ka halv Venemaa.

Petroskoi (vn ????????????), Karjala Vabariigi pealinn;
240 000 el (1990). P-s 5. XI 1996 toim. kohtumisel *Primakoviga ütles Siim Kallas, et OK, jätame pealegi Tartu rahu piirilepingu projektist välja.

Petseri (vn ??????), linn *Petserimaal; 15 000 el (sh mitusada eestlast). P. käe(stkätte)käik: 4. II 1919 Eesti, 11. III 1919 Nõuk Vene, 29. III 1919 Eesti, 17. VI 1940 NSVL, 10. VIII 1941 Saksamaa, 11. VIII 1944 NSVL.

Petserimaa, maakond Kagu-Eestis, mille 1582 km²st (1940) jäi alles 400 km² (1944). Vt ka pars pro toto.

“Petserimaa”, poliitiline ühendus. Ütles 1992, et P. tuleks taastada Eesti mk-na, aga no kus sa sellega.

Petšoora, jõgi, linn, meri ja söebassein Venemaal. Peale kõlalise sarnasuse ei ole neil ­P-del Eesti Petseriga mingit pistmist.

Pihkva oblast, Vene Föderatsiooni adm. üksus; 55 300 km², nii et jääb Eestist suuremaks ka siis, kui loovutab põlised Eesti ja Läti alad.

Piip, Ants (Hans) (28. II 1884 Tuhalaane v. – 1. X 1942 Solikamsk), Eesti riigitegelane. Kirjutas Eesti delegatsiooni liikmena alla Tartu rahulepingule. Oli 6 korda välisminister (viimati 1939–40), milliselt tegevuselt tabatigi.

piir, kokkuleppeline joon kahe asja vahel, mis ei tohi kokku puutuda. P-st üle astuda ka ei tohi.

piirijõgi, jõgi, mille ühes riigis ühel kaldal istuv vaatleja näeb, et vaenlase laip ujub mööda vasakult paremale, aga teises riigis teisel kaldal istuv vaatleja näeb, et paremalt vasakule.

piiritulp, piiril kasvav tulp (Tulipa), sibullillede perekond liilialiste sgk-st.

piiritus, piiri puudumine, riigi identiteeti pärssiv tegur. Vt ka etanool.

piirivalve, siseministeeriumi amet. Töö põhineb entusiasmil (Ida-Viru, Peipsi ja Kagu p-piirkonna ülemad teenivad kolmekesi kokku palju vähem kui p-ameti peadirektor).

piirpääsuke (Apus apus), piiri kohal kontroll-lende sooritav rändlinnuke (45 g).

piirsituatsioon, olukord või seisund, kus inimene tunnetab tõeliselt, et: “Oijaa…”

pikaajaline viisa, setudele antav ühe-aastane viisa.

pill, pika ilu järelnähtus. Vt ka hala, itk, nutt.

Piusa jõgi, rahvasuus ka Setumaa Emajõgi, Pihkva Järve Toitja. 15 km Võmmorski ja Rääptsova k. vahel kulgeb *piirijõena.

poliitiline reaalsus, see, mis on ja mis tegelikult määrab.

Poola, riik Kesk-Euroopas. Parematel aegadel (XVII saj algus) läks u sealt, kus praegu on Eesti-Vene piiri alumine ots, hoopis Poola-Vene piir.

Poska, Jaan (Ivan) (24. I 1866 Laiuse v. – 7. III 1920 Tallinn), Eesti riigitegelane. Kirjutas Eesti delegatsiooni juhina alla Tartu rahulepingule. Ja varsti suri.

potikoorem, setude traditsiooniline veos Vene-Eesti majanduspiiri läh.

Primakov, Jevgeni Maksimovitš, õieti Pinchas Finkel­stein, KGB pseud. Maksim (29. X 1929, Kiiev), Vene riigitegelane, 1996–98 välisminister. Ütles *Petroskois, et davai, kui teie ei maini piirileppe projektis Tartu rahu, siis meie ei nõua kõikidele venelastele Eesti kodakondsust.

protest, üks setude vaba eneseväljenduse vorme.

Pskov, tegelt Pihkva, a vene k.

Putin, Vladimir (7. X 1952 Leningrad), Vene riigitegelane. Esimene president, kes meile teisel pool Eesti-Vene piiri vastu võib tulla. Ütles 10. V 2005 Astrid Kannelile, et andis Eesti ja Vene välisministeeriumidele korralduse piirileping alla kirjutada.

põhiseaduse § 122, kaval paragrahv, mis ütleb, et OK, Eesti maismaapiir on määratud küll 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga, aga mitte ainult sellega.

Põlvamaa, siit-sealt, ka Petserimaa riismeist kokku traageldatud maakond Kagu-Eestis, moodust. 1. I 1990.

Põtalovo, rajoon ja linn *Pihkva oblastis, Läti Abrene (1925–38 Jaunlatgale).

Püümann, Mait. Kirjutas Eesti delegatsiooni liikmena alla Tartu rahulepingule. Muidu oli arst, hiljem Püümets.