IRL pakkus vahepeal sõbrakätt
Äriringkondades räägitakse, et suvel toimunud naftaterminali Trendgate pidulikul avamisel tiirles Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) üks liidreid Indrek Raudne Filatovi ümber ning pakkus talle muuseas kohtumist partei peaministrikandidaadi Mart Laariga. Filatov ütles ei.
Talve hakul toimetanud IRL eesotsas Raudsega Kaitsepolitseisse plaadi filmiga “Eesti – ajaloo risttee”, mille üks rahastajaid oli Filatov.
Kuigi filmi polnud avalikkusele näidatud, oskasid IRLi poliitikud kohe öelda, et ta “on otseselt suunatud Eesti lähiajaloo ümberhindamisele Vene huvidest lähtuvalt”. Kaitsepolitsei komissar ­Martin Arpo märkis usutluses Postimehele, et “linateos on pakkunud meile (kaitsepolitseile) huvi kui üks osa Eesti-vastasest propagandast, mis teatud asjaoludel võib kujutada ohtu Eesti Vabariigi ja tema kodanike julgeolekule”.
Filatov ütleb, et “nägin seda filmi alles hiljuti. Asi on muidugi imelik. Kui poliitikud oleksid seda tõesti ohtlikuks pidanud, siis ei oleks nad filmile sellist reklaami teinud. Ma arvan, et nad ründasid mind seetõttu, et sõltuvad oma sponsoritest, ning Isamaa ja Res Publica taga on Eesti Raudtee omanikud.”
Võimalik, et asi oligi nii. Ametlikult tuli Filatov seekord Eestisse tunnistama ärimees Oleg Ossinovski üle peetaval kinnisel kohtuprotsessil, kuid ilmselt teab ta, et tema sõnad võivad omandada teatavat kaalu isegi Eesti uue valitsuse moodustamisel – samamoodi nagu enne valimisi ujus valijate mõjutamiseks lagedale info, et Reformierakond nõudis raudtee eraomanikelt miljoni euro suurust “sponsorsummat”. Ka tolle info levitajaks peeti IRLi, kuigi partei boss Mart Laar eitas seda.
Ametlikult pakkus Filatov seda usutlust seoses asjaoluga, et varem – juba möödunud aasta lõpul – küsisime seda, ja mehel on tahtmine end eestlaste ees avada. Samas jagab ta esmaspäeval intervjuusid ka Päevalehele ja Õhtulehele – nii et käimas on meediakampaania.
Me kohtume Šoti klubi sakstekambris. Filatov võtab eelroaks mereandide assortiid (soolasiig, graavilõhe, marineeritud heeringas) ning rüüpab juurde heledat õlut. Praele – mis on Šoti rahvusroog lambarupskitest, lisandiks kaalika-kartulipuder ja pohlamoos – ei pööra ta tükk aega tähelepanu, aga korraga võtab kahvli ja noa ning sööb kiiresti ja isukalt taldriku tühjaks.

Kapo organisee ris provokatsiooni
Filatov usub, et tema ja kaitsepolitsei suhted läksid sassi kohe, kui ta neli aastat tagasi oma firmaga Severstaltrans Eesti turule tuli. Uue jõulise tegija saabumine häiris eeskätt Eesti Raudtee aktsionäre.
“Raudtee eestlastest eraomanikud kutsusid mind enda juurde kontorisse ja küsisid, kas tahan osta aktsiaid. Mind need aktsiad ei huvitanud. Kui inimesed tahavad müüa, siis tavaliselt nad pakuvad kaupa mingi hinnaga. Aga kui nad ütlevad, et nimeta ise hind... Sain aru, et mind tahetakse lihtsalt ära kasutada.”
“Ehk oli asi selles, et nad tahtsid börsile minna ja uurisid hinda?”
“Nad ei saanud minna börsile, sest olime juba algatanud Eesti Raudtee vastu kohtuprotsesse [diskrimineerivate tariifide tõttu]. Siis tulid mõned poliitikud minu juurde ja ütlesid, et me võiksime lõpetada kohtuasjad Eesti Raudtee vastu, sest tolle aktsionärid on nende sponsorid! Ma ütlesin ei. Seejärel pakkus kaitsepolitsei siinsetele ärimeestele, kas keegi oleks valmis meid provotseerima. Alguses suhtusin huumoriga juttu, et olen oht Eesti riiklikule julgeolekule. Kui aga kuulsin, et minust tahetakse teha ohver... et mind võidakse isegi kinni panna... siis hakkasin tõsisemalt mõtlema.”
“Kuidas nii?”
“Kuulsin, et üks Eesti Raudtee juhtidest andis kirjaliku tunnistuse, et andsin või tahtsin anda talle altkäemaksu. Tegelikult olen õnnelik, sest kaitsepolitsei oleks võinud mulle ka narkootikume sokutada, aga tegutses õnneks tsiviliseeritult, rääkis ainult altkäemaksust.”

Unustatud lugu: “Meelehea Sinijärvele”
Filatov keeldub nimetamast ühtegi nime, kuid märgib, et saame neist isegi aru.
Tõepoolest: Eesti Ekspressi pikemaajalised lugejad mäletavad artiklit, kuidas Filatov kohtus kevadel 2004 Moskvas Eesti Raudtee juhatuse liikme Riivo Sinijärvega ja pakkus talle altkäemaksu, et Eesti Raudtee teeks Severstaltransi gruppi kuuluva veofirmaga Spacecom head koostööd, mitte ei loobiks kaikaid kodaratesse.
Sinijärv teatas vahejuhtumist kaitsepolitseisse. Seejärel algatas kaitsepolitsei kriminaalasja ja salvestas Spacecomi juhi Oleg Ossinovski kohtumise Eesti Raudtee juhtidega Tallinnas, mille käigus raudteejuhid matkisid kuritegu.
Sinijärv teatas pärast artiklit Ekspressile, et “Filatov ei ole mulle altkäemaksu pakkunud”.
Filatov kordab, et pole meelehead pakkunud.
Ossinovski on praegu kohtu all. Filatovi meelest on protsess taas kaitsepolitsei provokatsioon. Ta ei taha sel teemal sõna võtta, sest esineb teisipäeval kohtus tunnistajana.
“Kas Eesti kohus on neutraalne?”
“Ma arvan, et kohus on objektiivne.”

Teadsin ette, et ma ei saa Eesti kodakondsust
Filmi “Eesti – ajaloo risttee” rahastamise üle puhkenud skandaali tõttu ei andnud valitsus Filatovile Eesti passi, kuigi ärimeest toetasid näiteks majandusminister Edgar Savisaar, Tallinna Sadama juht Ain Kaljurand jt tuntud tegelased.
“See polnud mulle mingi üllatus, et avaldus läbi ei läinud. Aga ma tahtsin, et teda käsitletaks valitsuses. See ei olnud valitsuse proovilepanek, aga kuidas võiks üldse anda kodakondsust inimesele, kelle kohta on kaitsepolitsei kirjutanud, et ta kujutab ohtu rahvuslikule julgeolekule?
Te peate panema end minu asemele, et saada aru motiividest, miks tegin kodakondsuse saamise avalduse. See oli mulle ainus võimalus end kaitsta: teha ootamatu käik, anda avaldus kodakondsuse saamiseks. Siis peab kaitsepolitsei minu kohta valitsusele ettekande tegema. ­Uurima minu tausta, et kas ma olen kriminaal või mitte.
Kaitsepolitsei te ab, et ma ei ole selle filmiga seotud. Ma ei ole tema autorit kordagi näinud.”
“Aga andsite filmi tegemiseks raha.”
“See oli väike summa ja ma ei andnud filmile, vaid fondile, kes filmi tegi.”
“Kuidas te raha andsite?”
“Sain kirja. Paljud paluvad materiaalset abi. Ma ei saanud veel arvenumbrist aru ja seal oli telefoninumber. Helistasin ja küsisin, kuhu raha kanda.”
“Kellega rääkisite?”
“Ma ei mäleta täpselt... Ahjaa, see oli fondi juhataja Vladimir Afanasjev.”

Pronkssõduri vastulöök
“Teatasite jaanuaris, et suunate pronkssõduri mahavõtmise korral kaubavood Eestit mööda.”
“Ütlesin, et vaatleme tähelepanelikult diskussiooni pronkssõduri ümber. Kõik see tekitab suure löögi Eesti rahvusvahelisele mainele. Ja tegelikult olemegi juba hakanud osa kaupu näiteks Läti kaudu vedama.”
“Miks nii?”
“Me veame kaupa sinna, kuhu klient tahab, ja kui klient ütleb, et talle tuleb viia Kuu peale, siis viime ka. Meie pole ju kauba omanikud.”
“Aga te jääte kasumita, kui teie naftaterminalid Eestis tühjaks jäävad.”
“Jah, see oleks meile valus löök.”
“Käivad kõlakad, et teie välisinvesteeringutele on Vene riik andnud garantii. Kui mitte valitsus otse, siis näiteks Gazprom või mõni tema tütarfirma.”
“Ei ole mingit garantiid. See on meie äririsk. Üldse, kogu selline jutt solvab mind. Juba praegu on pronkssõduri ümber toimuv Eestile kahjuks tulnud. Venemaal ei osta inimesed enam poes Eesti tooteid, näiteks sprotte ega muid kalakonserve. Need pole riiklikud sanktsioonid, vaid inimesed lihtsalt ei osta. Muuseas, mul oli suur projekt Lätis (meie põhitegevus Venemaal pole transiit, vaid kinnisvara ja ehitus), pidime Lääne partneriga Riiga investeerima suuri summasid. Partner ütles aga, et ärme tee seda. Et äkki tuleb neil ka probleem mälestusmärgiga. Et tal pole sellist lisariski vaja.”
“Aga Vene riigi sanktsioonid?”
“Ma tean, et ega see ei jää vastuseta, kui pronkssõdur maha võetakse. Me ise ka vaatame oma ärid üle. Näiteks tahtsime [kadunud] Aadu Luukasega rajada Eestisse Hiina autode koostetehase. Teadsime, et kolme aasta pärast tuleb uus ja hea Hiina auto välja. See investeering oleks olnud 75 miljonit dollarit ning andnuks tööd tuhandele inimesele.
On kaks võimalikku asukohta, Sillamäe või Paldiski, sest autoosad tuuakse kohale konteinerites. See tehas annaks Eesti majandusele võimsa, fantastilise kasvu. Aga nii kaua, kuni pronkssõduriga pole asi selge, me sellega edasi ei tegele.”

Vanaisad hukkusid sõjas
Filatov kinnitab, et ajalugu ja Isamaasõda on talle tähtsad teemad.
“Mul osalesid sõjas mõlemad vanaisad. Üks hukkus Dnepri forsseerimisel, teine, kelle nimi oli muuseas samuti Andrei Filatov, käis läbi kogu sõja Berliinini välja. Sai kolm korda haavata. Purustas kuus tanki ja sai selle eest Kustanai linna aukodanikuks. Sai kolm ordenit.
Mu isa jäi sisuliselt üksi, kui tema isa kutsuti armeesse ja ema suri. Ta oli kaheksa-aastane ning tal oli veel kaks nooremat õde, kelle eest pidi hoolitsema. See oli raske elu. Sõjaaeg. Nälg igal pool. Kogu aeg pidi kolima. Iga kahe nädala tagant oli uus katus pea kohal. Saate nüüd aru, miks pronkssõduri teema ei saa mind rahulikuks jätta.”
“Kas eestlased on liiga suured rahvuslased?”
“Eestis elavad head ini mesed. Teil on palju häid inimesi.”
“Aga jutud, et Adolf Hitler on meie kangelane?”
“Kui mulle räägitakse Venemaal, et eestlased on fašistid, siis toon neile näite, et see, kes pommitas esimesena Hitlerit ja Berliini, oli eestlane Endel Puusepp, ja et tema lennuk tõusis õhku Eesti saarelt Saaremaalt. See mees mängis Teises maailmasõjas suurt rolli. Iga mees, kes Saaremaalt Berliini peale läks, oli praktiliselt surmamineja. Aga ta tegi seda korduvalt ja jäi silma Molotovile, kes tegi temast endale isikliku lenduri. Te teate ju, et üks tähtsamaid asju sõja võitmisel oli Nõukogude Liidu ja USA vaheline lend-lease leping. Selle lepingu sõlmimiseks pidi välisminister Ameerikasse sõitma. Molotovi lenduriks oli eestlane Puusepp.
Muuseas, Eestis oli 13 Nõukogude Liidu kangelast, tegelikult oli isegi 14, kuid üks annulleeriti. Ma arvan, et teil oli kõige rohkem kangelasi elanikkonna kohta. Kas see ei ole ilus?”

Hitler teadis Lenini salaleppest
“Teate palju ajaloost.”
“Mulle meeldib ajalugu. Kas teate kolme teooriat, miks sai Eesti iseseisvaks?
On üks, et Lenin kirjutas iseseisvusele alla, et siin ei formeeritaks enam valgekaartlasi ning et ühtlasi saavutada eestlaste sümpaatia. Ehk oli kaval Lenin.
Teiseks jutt, et eestlased võitsid vabadussõjas Punaarmeed ja said vabaks.
Ja kolmandaks väide, et Lenin oli Saksa agent ning et olid salaprotokollid Lenini ja Saksa kindralstaabi vahel. Eesti sai vabaks, sest siin olid tugevad baltisaksa mõjud. Tallinn sai ju esimese eestlasest linnapea ka alles 1904!
Räägitakse, et kord hiljem oli Hitleri juures nõupidamine, kas anda Vlassovi meestele relvi, ja Hitler ütles, et korra juba eksisime venelastes, kui andsime Leninile Nõukogude Liidu.”
Filatov märgib, et “tegelikult oleme me kõik mineviku pantvangid” ning et “NSV Liit oli omamoodi kõige säravam impeerium kogu maailma ajaloos. Ikkagi vaesest riigist areneti sinna, et inimesed lendasid kosmosesse...”
“Kas olite kommunist?”
“Ei. Aga ... mul on kurb kuulda, kuidas teie poliitikud sõimavad kommunistlikku parteid ja samal ajal tahavad saada [kommunistlikust] Hiinast investeeringuid siinsetesse sadamatesse. Ma ei saa aru, mis loogika järgi need inimesed elavad! Lätlastega on sama lugu. Alguses tunnustasid Taiwani ja siis palusid hiinlastel investeerida!”
Andrei Filatov
  • 35aastane
  • Vene naftatransiidifirma Severstaltrans tegevjuht ja osanik
  • Siin seotud firmadega E.O.S. ja Skin Invest (endine Spacecom Trans)
  • Edgar Savisaar: “Härra Filatov on olnud peamiseid uue transiitkaubanduse strateegia väljatöötajaid ja elluviijaid Eestis.”
  • Ajakirja Finans mulluses Venemaa rikaste edetabelis 160 miljoni dollari ehk ligi kahe miljardi krooniga 222. koht.

Filatovi Eestikronoloogia

 

detsember 2003
Filatov saab nõukogu liikmeks Maardu naftaterminalis Trendgate, kus Severstaltrans soetas enamusosaluse. Hiljem ostab firma osaluse teises suures terminalis E.O.S.
oktoober 2005
Eesti Ekspress teatab, et Filatov pakkus Eesti Raudtee juhatuse liikmele Riivo Sinijärvele altkäemaksu, misjärel kaitsepolitsei algatab uurimise.
detsember 2005
Eesti Ekspress kirjutab Toompea kõlakatest, et Severstaltrans paneb Aadu Luukase Eesti presidendiks. Luukas ütleb, et see oli vaid Filatovi nali, mis kõlas Moskvas kohtumisel siinse ärimehe Anatoli ­Kanajeviga.
märts 2006
Filatov kohtub majandusminister Edgar Savisaarega ja teatab, et Severstaltrans pole huvitatud Eesti Raudtee ostmisest.
aprill 2006
Eesti Raudtee üks juhtfiguure Edward Burkhardt kuulutab avalikult, et Eesti riik tegutseb Sever­staltransi huvides. Muu hulgas soovitanud Filatov tungivalt raudtee riigile tagasi müüa.
Kaitsepolitsei nimetab oma aastaraamatus Severstaltransi Eesti julgeolekuriskiks.
juuli 2006
Filatov saadab Venemaa transpordiministrit Igor Levitinit tema Eesti-visiidil. Levitin on endine Sever­staltransi töötaja.
oktoober 2006
Filatov teatab avalikult, et soovib üle võtta Eurodeki mahuteid ja Pakterminali.
Päev pärast Aadu Luukase matuseid kirjutab Filatov eestikeelse avalduse Eesti kodakondsuse saamiseks.
november 2006
Eesti Ekspress teatab, et Filatov soovib Eesti passi ja tema soovitajaks on minister Savisaar.
detsember 2006
Endel Siff tõrjub katse võtta üle Pakterminal.
ETV saade “Pealtnägija” näitab lõike filmist “Eesti – ajaloo risttee”, mida IRLi poliitikud nimetavad Vene propagandaks ja mille rahastajate seas oli Filatov.
Valitsus otsustab, et Filatov ei saa Eesti passi.
jaanuar 2007
Filatov ütleb usutluses Päevalehele, et pronkssõduri mahavõtmisel töötab Severstaltrans välja kava juhtida Eesti transiidivood ümber Lätisse ja Ukrainasse.