Koroljak võitis tänavu kevadel juunioride tšempionaadil fitnessis Euroopa meistri tiitli ja I koha täiskasvanute arvestuses, sügisel lisandus täiskasvanute MMi II koht ja MMi hõbe juunioride fitnessis.

Et tervele eluviisile pannakse alus juba lapseeas, siis edendab Kristina ideed, et fintessiga võiks tegeleda rohkem lapsi. See ei erine palju lihtsast võimlemisest. “Laste fitness arendab distsipliini, on kasulik tervisele ja annab hea figuuri.” Kristinal on oma õpilased ning üks neist, 11aastane Olga Zubar, astus juba üles laste fitnessi võistlustel Riias. Seal on laste fitness paremini arenenud kui meil, märgib ta.

Narvakas Kristina sattus ise fitnessi juurde 18aastasena pärast seda, kui tema kodulinnas klassikalise tantsu stuudio kinni pandi. Nüüd teeb ta trenni Tallinnas elava ja töötava ukrainlannast fitnessiässa Natalia Nazarenko-Kiivikase käe all. Tartus maaülikoolis toidutehnoloogiks õppiva Kristina jaoks tähendab see kord nädalas sõitu pealinna. Natalia vaatab tulemused üle, aitab valida programmi ja annab soovitusi, milliseid harjutusi on programmi täitmiseks vaja teha. Kristina sõidab Tartusse tagasi ja treenib iga päev vähemalt kaks tundi.

Spordis pole oluline üksnes trenn, vaid ka õige toitumine. “Söön viis korda päevas, nii liha kui ka köögivilja. On väga paha, kui sööd, ütleme, vaid korra päevas. Sel juhul toimub ainevahetus aeglaselt ja see on organismile väga kahjulik,” räägib ta. “Mulle meeldib, kui naisterahval on hoolitsetud nägu ja juuksed – see on minu jaoks ilu kriteerium. Ja mind ei vihasta paksud inimesed. Paks on lihtsalt kahjulik olla!”


Koroljak MMil Mongoolias – mõned stiilinäited meistrilt

Fotod: Matthias Busse

Et jalad oleksid sihvakad: peamised harjutused on jalgade surumine, kükid, väljaasted (mida võib teha nii spordisaalis kui ka kodus). Et õlad suudaksid kaunilt kanda elu raskust: hantlitõsted küljele, hantlite surumine üles. Et selg oleks reljeefne: ploki tõmbamine ülalt ja istudes, järelpingutamine. Keha tõstmine kõhuli­lamangust (võib teha kodus).