Ligi üheksa kilogrammi kaaluv serviis on valmistatud Peterburi hõbesepa Carl Boianowski töökojas 1849. aastal. Aprillis 2000 kinkisid admirali tütred Linda Paaren ja Saima Queenie Joasalu hinnalise serviisi koos isale Lääne-Virumaal kuulunud talukohaga Eesti mereväele.

Detsembris 2003 tellis Mereväe staap Eesti Proovikojalt hõbeserviisi ekspertiisi. Koja peaspetsialist Rein Saliste tunnistas serviisi ehtsaks ning hindas ainuüksi kasutatud hõbeda väärtuseks 20 000 krooni. Ekspertiisiakti järgi on aga serviisi ajalooline väärtus oluliselt kõrgem ja koguhind küünib seega vähemalt 1,2 miljoni kroonini.

“On olemas analoogid, ajalooline väärtus, säilivusaste jm. Seda ekspert arvestab ja teeb oma otsuse,” selgitab hinna arvutamist Eesti Proovikoja direktor Tõnu Tõniste. Tõniste viitab Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis ja Eesti Kunstimuuseumis leiduvatele analoogidele. Aga maailmas toimuvad oksjonid? “Igal maal on oma hinnad. See hind, mis on Londonis, pole seda Võrus,” kostab Tõniste.

Väliskunsti Muuseumi kuraator ja vana hõbeda hea tundja Jüri Kuuskemaa nimetab proovikoja hindamist blufiks. Tema sõnul juhindutakse maailmas vana hõbeda hindamisel just oksjonitest, eriti aga kahest oksjonimajast – Sotheby’s ja Christie’s. Viitamine meie muuseumides asuvatele analoogidele on aga hoopis asjatundmatu. “Meil analooge lihtsalt pole,” ütleb Kuuskemaa.

Mitme vana hõbedaga tegeleva antikvaari arvates võiks 1,2 miljonit olla võimalik üksnes siis, kui oksjonil satuvad kokku kaks serviisi ihaldavat rikast fanaatikut. Hõbeserviisi reaalne hind on umbes viis dollarit grammist ehk ligi 600 000 krooni.

****

Serviisi pikk teekond

1940. aastal õnnestus admiral Johan Pitka tütarde andmeil hõbeserviis Soome toimetada ning see anti hoiule Soome Panka. Vägagi võimalik, et selle võttis Pitka ise kaasa. Nimelt läks ta augustis 1940 salaja üle piiri Lätisse ning Riiast mootorpaadiga edasi Soome. Admiral Pitka ise ei saanud serviisi enam kunagi kasutada. Ta naasis aprillis 1944 kodumaale lootuses, et ehk nüüd õnnestub Eesti iseseisvus taastada. 21. augustil moodustas Pitka omanimelise löögirühma, kuhu kuulus paarsada meest. Tõenäoliselt langes Pitka lahingus venelaste vastu septembris 1944.

Sügisel 1944 põgenesid Pitka tütred Rootsi. Nad võtsid serviisi 1946. aastal pangast välja ning viisid selle 1948. aastal Kanadasse kolides endaga kaasa, kust see pool sajandit hiljem taas Eestisse jõudis.