Mitmeaastase põhjaliku vaatluse tulemusel panin kokku tüüpiliste folgiliste välimääraja, et festivali ajal Viljandis liikudes oleks lihtsam alustada juttu sinu kõrval murul õlut libistavate karvaste, kontserdi algust ootava pereisa või vabal laval tantsuplatsil paariliseks sattunud kultuurikolledži tütarlapsega. Või kui sa teiste silmanurka jäänud folkijate lahterdamisega tegeleda ei viitsi, siis vähemalt enda tüübi peaksid küll ilmeksimatult ära tundma.

Tantsuklubiline.Vaatab kavast täpselt järgi, milliseid kontserte tahab näha, ning ülejäänud aja veedab vabal laval rahvalikke tantse tantsides. Kõik tantsud on selged ning on valmis neid vähemteadlikele kohe õpetama. Lemmiktants on sternpolka. Kannab pikka maani kirjut kleiti või musti teksasid ja veninud T-särki. Talvel käib iga kahe nädala tagant kas Viljandi, Tartu või Tallinna tantsuklubis sama asja ajamas. Ei kannata eriti rahvariietes tehtavat rühmarahvatantsu, sest sel pole folkloorsega enam miskit pistmist. Tunneb kõiki omasuguseid nägupidi.

Rahatu vabalavaline. Festivalil juba kaheksandat korda, aga passi pole siiamaani ostnud (ükskord ostis, aga müüs enne festivali jälle maha). Kohal neljapäevast pühapäeva õhtuni. Põhilise aja veedab vaba lava läheduses või selle ja lossimägede vahet käies. Vahel lööb kaasa vaba lava esises rahvatantsus. Kontserte kuulab kaugemalt, näiteks laululavalt. Pärast tellib tuttavatelt esinejate pilte. Ööbib, kus juhtub, ning sööb, mida juhtub. Järgmiseks aastaks lubab telgi osta.

Pikajuukseline metallimees. Käib ringi ainult koos omasugustega, omab õlgadeni juukseid ning nahkset pintsakut. Jalas tihedalt kinni nööbitud mustad nahksaapad. Viie peale on tavaliselt üks roheliste või siniste juustega emane liigikaaslane. Folgi muusikast eriti midagi ei arva, kuid vähemalt pole see mingi haige räpp või disko. Meeldivalt üllatus viimati, kui kuulis Yat-Kha esitust kaks aastat tagasi. Lava ette ei trügi, pigem teeb puude all suitsu ja võtab rahulikult. Joob tumedat õlut ning sööb šašlõkki. Kui Folk ära lõpeb, läheb adminnib arvutivõrke edasi.

Pohhuist. On Viljandis, sest kõik teised on ka Viljandis. Ei tea, mis üritusega on tegemist. Enamuse osa ajast on täis kui tinavile ning magab kusagil vaba lava kandis murul. Kui on ärkvel, tikub lava ette ennast näitama või tantsuklubilisi segama. Kannab värvilisi ekstravagantseid riideid ning on kas pool pead kiilaks ajanud ja teise poole punaseks värvinud või pealaele sentimeetrijämeduse poolemeetrise patsi kasvatanud. Habet ajas viimati enne Õllesummerit. Päeval on ohutu, aga öösiti kisub rullnokalistega tüli.

Korraldajate abiline. Selleks, et festivalil osaleda, liitus korraldajate tiimiga ning vastutasuks priipääsme eest koristab kontsertipaikade ümbrust, müüb pileteid või on mingi muidu asjaline. Kõiki kontserte küll ei näe, aga ka kaks kontserti päevas on ju parem kui üldse mitte. Kannab uhkelt Folgi särki ning kaelakaarti. Enamasti usin, aga vaene tudeng või viimaste klasside õpilane. Kohal neljapäeva lõunast esmaspäeva hommikuni. Magab tudulas.

Noor ema. Folgil käinud juba hilisest puberteedist saadik, on vahepeal täiskasvanuks saanud ning lapse sünnitanud. Eelmisel või üle-eelmisel Folgil käis, laps rinna all kasvamas, ning nüüd lükkab teist vankris või laseb niisama ringi joosta. Sõpradega (sageli omasugused) juttu puhudes paterdab laps sageli kuhugi kaugele ning pärast on tükk tegemist, et teda kätte saada. Enamuse ajast hoiavad last niikuinii veel emaks mitte saanud sõbrannad.

Esmakordselt tulija. On juba mitu aastat täheldanud, et mingil ajal juulikuus ei saa tuttavaid üldse kätte, sest kõik on Viljandis. Seetõttu otsustas juba eelmisel aastal, et järgmine kord tuleb ka. Viljandis käis viimati klassiekskursioonil ning esialgu ei leia kuidagi õigeid kohti üles. Ööbib klassiõe venna aias telgis. Tuleb laupäeval ja läheb pühapäeval. Käib suurte silmadega ringi ning pärast räägib kõigile tuttavatele, kui lahe üritus oli.

Kodust pääsenud teismeline. Käib hulgakesi ringi, põhiline liikumisviis on jooksmine. Hommikud veedab järve ääres vettehüppeid tehes. Ööbib telklaagris ning teeb seal sageli kõige kõvemat kisa. Habe veel ei kasva, aga suits on kogu aeg ees ja viinapudel kambapeale kaasas. Üks seltskonnast on tavaliselt kitarriga. Tüdrukud käivad omaette eespool ning klassivennad kulgevad neile järgi. Kontsertidele eriti ei jõua.

Pealinna valgekrae. Tuleb koos elukaaslasega reede õhtul autoga ning ööbib onu juures või kursavenna pool. Kuna jättis ülikonna ja lipsu linna, maskeerub sageli eristamatult põliste folkijate sekka. Kava trükib välja internetist. Lossimägedest kesklinna kõndides teeb keskmiselt kaks kõnet. Vabale lavale eriti ei kipu, sest ei soovi sattuda samale pildile sealse kontingendiga. Käib tasulises vetsus. Esmaspäeva hommikul on tööl punaste silmadega.

Kultuurigurmaan. Käib peamiselt sisekontsertidel, kultuurimaja hoovis ning osaleb õpitubades. Kuulab ära kõik setu koorid. Tunneb enamikku eesti esinejaid isiklikult. Arvab, et Folk on läinud liiga suureks ning kommertslikuks ning et Võru Folkloorifestival on palju parem.

Kogu-pere-ürituseline. Pakib laupäeva hommikul pere autosse ning sõidab festivalile. Koera viib selleks ajaks vanaema juurde. Kava lõikab välja ajalehest. Ostab igale kontserdile eraldi piletid. Kella neljase kontserdi ajal teeb rippsilla lähedal pargis pikniku. Õhtul peale kella kaheksast kontserti sõidab koju tagasi. Järgmisel aastal võib-olla sõidab Folgi asemel Pärnu randa.

Nooruslik keskealine. Folgil on koos abikaasaga juba mitmendat korda. Hakkas käima, sest tudengist tütar rääkis sellest nii põnevaid lugusid. Paneb septembris järgmise aasta festivaliks Viljandis hotellis toa kinni. Tuleb reedel ja läheb pühapäeval. Kontsertidele läheb vähemalt veerand tundi enne, et saaks istuma. Päeval käib mõnes nooblis välirestoranis veini joomas.

Kaameramees. Filmib kõiki esinejaid või pildistab neli rulli täis. Naudingu saamiseks peab esinejat nägema läbi objektiivi. Annab paremat kaadrit jahtides ülejäänud pealtvaatajatele omaette etenduse. Jääb küll silma, kuid huvitaval kombel eriti kontserdi vaatamist ei sega. Eraldi alaliik on lavanurgast internetiülekannet tegevad itimehed.

Rullnokaline. Veedab oma aja toidutänaval õlut võttes ja niisama jaurates. Raha on küll, aga kontserdile ei lähe, sest bemarit ei saa sinna lähedale parkida. Pärit Viljandist või Viljandi lähedalt. Ööseks saab raha otsa ning siis tuleb seda mõnelt põliselt folkijalt juurde võtta.

Kohalik pensionär. Kui pidu juba koju kätte on toodud, siis tuleb sellest ka osa saada. Ostab kas odavama neljapäeva päevapileti või eraldi mõne vaiksema kontserdi piletid ning mõtleb, et miks Folk viiekümnendatel ei alustanud.

Põline folkija. Festivalile tuleb hääle või bussiga neljapäeval. Ära läheb häälega esmaspäeva varahommikul. Elab tuttavate juures, telklas või tudulas. Teab, et Minu Isa Oli Ausus Ise kontserdile tuleb pool tundi varem kohale minna, et üldse midagi näha. Muidu läheb täpselt algusajaks või veidi hiljem. Kontserti vaatab algul maas istudes ja kui on hea bänd, läheb vahel lava ette tantsima. Omab peotäit häid tuttavaid, kellega saadakse kokku ainult Folgil. Pidutseb öösiti vähemalt kella kaheni ja hommikul magab poole üheteistkümneni. Toitub õllest ja hamburgeritest. Seda lugu loeb tõenäoliselt laenatud Ekspressist.