19.09.2008, 00:00
“FSB peab Eestit Briti luure tugipunktiks”
Spionaažiteemadele spetsialiseerunud Moskva ajakirjanik Andrei Soldatov räägib, kuidas Vene eriteenistused mõtlevad.
Aastal 2000 lõi noor Moskva ajakirjanik Andrei Soldatov
sõltumatu veebikülje Agentura.ru, et
avaldada materjale Vene eriteenistuste kohta. Saidist ja tema
autorist on saanud Lääne meedias arvestatavad allikad.
Märkamata pole Soldatov jäänud ka kodus: FSB on teda
korduvalt üle kuulanud.
Mida Vene luure Eestist
arvab?
Eestit võetakse FSBs väga
tõsiselt. Pihkvas on väga tugev vastuluure. Nad kontrollivad iga
sõjaväelast, et see eestlastega ei suhtleks. Teid peetakse
Briti luure tugipunktiks Baltikumis. Inglisi loetakse Venemaa peamiseks
rivaaliks, mitte ameeriklasi.
Miks on Eesti nii
oluline?
Kui brittidel on vaja kohtuda värvatud
venelastega, siis ei toimu see Venemaal. Nad teevad seda kolmandas riigis.
Eesti sobib selleks suurepäraselt, nagu selgub Platon Obuhhovi
juhtumist.
Kuidas saavutas FSB Venemaal piirideta
võimu?
Kujuta ette, et on 2000. aasta ja sina oled
Putin, Venemaa juht. Sul on korraga vaja leida palju usaldusväärseid
inimesi.
FSB tõestas Putinile, et nad saavad hakkama.
Räägitakse, et KGB ei olnud Nõukogude ajal korrumpeerunud. Et
kauplusedirektorid olid, keskkomitee liikmed olid, aga KGB-lased ei olnud.
See on müüt, aga see elab edasi tänaseni. Kuigi
FSB ühe allasutuse kolm viimast ülemat on sattunud
järjest korruptsiooniskandaalidesse.
Mida te
arvate Putinist?
Ta on väga sõltuv inimene,
kellega kergesti manipuleeritakse. Praegu on kaks väga tugevat
jõumeeste ehk silovik’ide punti: Gazprom ja RussNeft. Kord toetab
Putin esimesi, siis teisi.
Kes tappis Aleksandr
Litvinenko?
Lääne inimesed arvavad ekslikult, et
Vene eriteenistused alluvad väga rangele kontrollile ülalt alla. See
ei ole tegelikult nii.
On juhuseid, kus eriteenistuse
töötajad täidavad väljast tulnud tellimusi. Nagu minu
kolleegi Anna Politkovskaja mõrv, mille korraldamises
kahtlustatakse üht endist FSB alampolkovnikut.
Kas te ei karda oma elu pärast?
Minu allikad on
Venemaal ja Läänes ilmunud ajaleheartiklid ning raamatud. Ma
viitan neile alati. Agentura.ru’s ei ilmu ühtki lugu, mis poleks
enne mujal päevavalgust näinud.
Tsiteerimine annab piisava kaitse?
Mind on korduvalt
üle kuulatud. Tänavu aasta algul ilmus Ameerikas raamat
“Seltsimees J”. See räägib ameeriklaste poole üle
jooksnud SVRi polkovnikust Tretjakovist.
Raamatus
süüdistatakse Vene luuret ÜRO-lt 500 miljoni dollari
varastamises. Tegime sellest suure materjali. Peagi sain kutse ilmuda
ülekuulamisele FSB vanglasse Lefortovosse.
Mida
nad tahtsid?
Nad arvasid, nagu mina oleksin teinud
Tretjakoviga koostööd juba enne tema mälestuste avaldamist
– teda seega reetmisele kihutanud. Nii see ei olnud ja ma suutsin
seda tõestada. Minu artikkel ilmus mitu nädalat pärast
raamatut.
Mis iseloomustab FSB-lasi laias
laastus?
Nad on väga kastistunud. Paljud FSB akadeemia
õpilased on endiste KGB ja tänaste FSB töötajate lapsed.
Nad suhtuvad maailma väga umbusklikult. Näiteks
siseministeeriumi ametnikud suhtlevad inimestega rohkem ja
näevad asju laiemalt.
Millline on FSB-laste
maailmavaade?
Nad arvavad, et nende ülesanne pole
riigi, vaid režiimi hoidmine – üksk&
;oti
lde;ik millise poliitilise võimuga on tegemist. Nad peavad ennast
korraga nii kommunistliku Tšekaa kui tsaari ohranka
järglasteks. Mis on üsna omapärane.
Millised on Vene eriteenistuste ja meedia suhted?
Sõjaväeluure GRU ei räägi mitte midagi. Välisluure
SVR ei kommenteeri asju, mis on toimunud pärast 1961. aastat.
Ihukaitseteenistuse FSO meediasuhtlus piirdub Kremlis filmimise lubade
jagamisega. Kui seoses Putini visiidiga Iraani räägiti tema
tapmiseks organiseeritud vandenõust, siis nad vaikisid.
Vastuluure FSB moodustas 1990. aastatel ajakirjanikest ringi,
kes käis koos taustabriifingutel infot saamas. Ka mind kui Izvestija
ajakirjanikku kutsuti, aga ma keeldusin.
Te pidasite
seda ebaeetiliseks?
Asi ei olnud eetikas. Kui infot
antakse viiele ajakirjanikule korraga, siis ei saa ju keegi eksklusiivi!
Nüüd on FSB sellest loobunud.
Kuidas siis
nüüd infot jagatakse?
FSB arvates pole
ajakirjanikega üldse mõtet suhelda. Parem panna oma kindral
meediafirmasse tööle! Venemaa suurima telekompanii Rossija
peadirektori asetäitja julgeoleku alal on kindralmajor Aleksandr
Zdanovitš. Enne juhtis ta FSB avalikke suhteid.
FSB kasutab avaliku arvamuse kujundamisel kino. Nende toel valmis
mängufilm “Isiklik number”, mis esitab oma versiooni
Venemaal toimunud elumajade õhkulaskmisest. Samuti annab FSB välja
preemiat parimale julgeolekutöötajaid kujutavale filmile.
Aga kuidas jääb päevakajalise
infoga?
Eriteenistuste juhid annavad üksikuid
intervjuusid – enamasti valitsuse häälekandjatele.
Kui ma
läksin intervjueerima Moskva FSB ülemat Zahharovit, siis istus
ta minu vastas väga pika laua otsas. Kummalgi pool lauda oli viis alluvat,
kokku kümme inimest. Ta luges paberilt vastuseid maha. Mul oli
häbi seda avaldada, see polnud mingi intervjuu.
Mille põhjal siis ajakirjanikud lugusid
kirjutavad?
Tihti kasutatakse allikatena KGB
pensionäre, kes pole võib-olla 20 aastat teemaga kokku puutunud.
Nad esitavad külma sõja aegseid arusaamu, mis on tegelikult
kasutud.
Kas nii tõsise teemaga
nagu FSB ka nalja saab?
Ükskord tuli mulle kiri
Tuva FSBst, paluti saata kõik materjalid Mongoolia eriteenistuste kohta.
Teine kord küsis keegi hispaanlane, kuidas ta saaks hakata Vene luure
heaks tööle. Ma ei vastanud talle midagi.
Intervjuu toimus läinud nädalal Norras
Lillehammeris rahvusvahelisel uuriva ajakirjanduse konverentsil, kus Andrei
Soldatov pidas ettekande Vene meedia ja eriteenistuste suhetest.
Vahelejäänud Eesti-Briti luurajad
Kaks istuvad vangilaagris, üks tunnistati vaimuhaigeks ja sai priiks.
Mõisteti 2000 Moskva kohtu poolt 11 aastaks vangi. 2003 vabanes Obuhhov kui süüdimatuks tunnistatud isik karistuse kandmisest – ilma et sellest oleks avalikult teatatud. Väidetavalt elab nüüd Inglismaal.
Koodnime “Masterwork” all tegutsenud Obuhhov oli 90. aastatel Briti luure tuntuim agent Venemaal, kes teenis riigisaladuste müügiga 300 000 dollarit. Endise MI6 töötaja Richard Tomlinsoni väitel peeti Obuhhoviga sidet Tallinna kaudu.
Olevat olnud nii Briti luure kui ka Eesti kaitsepolitsei agent ja kohtunud Jüri Pihliga. Tema kontaktisik Eesti luures kandis nime Zoja Tint.
Võeti Pihkvas kinni pärast seda, kui oli pildistanud FSB siseajakirjast artiklit Skandinaavia luurete vastase võitluse nippidest. Tegi koostööd peale eestlaste ka Lääne-Euroopa, ilmselt Briti luurega. Samuti kontaktis Zoja Tindiga.
Pärast Vjalkovi süüdimõistmist kinnitas Kapo Postimehele, et proua Tint on neil töötanud. Naise seostamine vahelejäänud agentidega olevat aga “arusaamatu”.
Allikas: Agentura.ru
Kaks istuvad vangilaagris, üks tunnistati vaimuhaigeks ja sai priiks.
- Platon Obuhhov
Mõisteti 2000 Moskva kohtu poolt 11 aastaks vangi. 2003 vabanes Obuhhov kui süüdimatuks tunnistatud isik karistuse kandmisest – ilma et sellest oleks avalikult teatatud. Väidetavalt elab nüüd Inglismaal.
Koodnime “Masterwork” all tegutsenud Obuhhov oli 90. aastatel Briti luure tuntuim agent Venemaal, kes teenis riigisaladuste müügiga 300 000 dollarit. Endise MI6 töötaja Richard Tomlinsoni väitel peeti Obuhhoviga sidet Tallinna kaudu.
- Valeri Ojamäe
Olevat olnud nii Briti luure kui ka Eesti kaitsepolitsei agent ja kohtunud Jüri Pihliga. Tema kontaktisik Eesti luures kandis nime Zoja Tint.
- Igor Vjalkov
Võeti Pihkvas kinni pärast seda, kui oli pildistanud FSB siseajakirjast artiklit Skandinaavia luurete vastase võitluse nippidest. Tegi koostööd peale eestlaste ka Lääne-Euroopa, ilmselt Briti luurega. Samuti kontaktis Zoja Tindiga.
Pärast Vjalkovi süüdimõistmist kinnitas Kapo Postimehele, et proua Tint on neil töötanud. Naise seostamine vahelejäänud agentidega olevat aga “arusaamatu”.
Allikas: Agentura.ru
Vene suuremad eriteenistused
- FSB (Federalnaja služba bezopasnosti)
Julgeolekuteenistus, tegeleb vastuluure ja terrorismivastase võitlusega. Asutatud 1917 Tšekaana, praegust nime kannab 1995. aastast.
- FSO (Federalnaja služba ohranõ)
Ihukaitseteenistus, turvab riigijuhte ja Moskva Kremlit. Peab eelkäijaks pärast Aleksander II mõrva 1881 moodustatud tsaari turvaüksust, nüüdne nimi aastast 1996.
- SVR (Služba vnešnei razvedki)
Välisluure. Loeb sünniaastaks 1920. aastat, praegusel kujul tegutseb pärast KGB tükeldamist 1991. aastal.
- GRU (Glavnoje razvedõvatelnoje upravlenije)
Sõjaväeluure, allub kindralstaabile. Loodi pärast oktoobrirevolutsiooni 1917, konkureeris nõukogude ajal KGBga.