31.10.2007, 00:00
Geen ajab ussi omasooiharaks
Seksuaalsed eelistused on kaasa sündinud, vähemalt ümarussidel.
Kui teadlased muutsid pisikestel ussikestel üht aju
tööd korraldavat geeni, hakkasid need partneriks valima sookaaslasi.
Ehkki tulemust ei saa üheselt inimesele laiendada, leiab uut tuge
idee, et ka meie seksuaalorientatsioon on valdavalt geenidest
määratud.
Ümarussid, mullas elutsevad ja bakteritest toituvad millimeetripikkused silmitud loomakesed, on enamalt jaolt hermafrodiidid: üldjoontes pigem emased, aga ühtaegu siiski ka isased. Lisaks munarakkudele on neil olemas seemnerakud ja nad suudavad iseennast viljastada. Üksteist hermafrodiidid seksuaalselt ei huvita, kuid võimaluse korral paarituvad nad puhtalt-isaste ümarussidega, keda leidub looduses aga umbes 2000 korda vähem kui hermafrodiite.
Ameerika teadlased lülitasid nüüd hermafrodiitsetel ümarussidel sisse geeni, mis tavaliselt töötab üksnes isastel ja mis kujundab välja isasele ümarussile omase kehaehituse. Et geen aktiveeriti ainult usside ajus, jäi neil kehaehitus ikka hermafrodiidile kohaseks. Muutus aga käitumine: ussid üritasid teiste omasugustega paarituda.
“Nad näevad välja nagu tüdrukud, aga mõtlevad ja käituvad nagu poisid,” ütles üks katseid teinud teadlasi, Jamie White Utah’ ülikoolist.
Uurimuse põhiautor Erik Jorgensen samast ülikoolist oletab, et tõenäoliselt võib siis inimesegi seksuaalkäitumine tuleneda peamiselt geenidest, mitte rajaneda isiklikul valikul ega kaaslaste eeskujul. Ümaruss Caenorhabditis elegans (pildil) on küll lihtne ja algeline loom, aga paljud geenid on tal meiega juba ühised ja teadlased kasutavad teda tihti mudelina, mis aitab mõista inimese geneetikat. Ent inimese aju on ussi omast ikkagi tohutult keerukam, nii et põletav küsimus, miks kujuneb inimesest homo-, hetero- või biseksuaal, jääb lahtiseks edasi.
“Kui ussil on seksuaalorientatsioon geenidesse kodeeritud, tundub usutav, et see võib ka inimesel nii olla,” arutleb Jorgensen. “Aga inimesele omane vaba tahe teeb pildi siiski keerukamaks.”
Üldiselt arvavad teadlased, et inimese partnerivalikueelistused sõltuvad tervest reast teguritest: geneetilistest, hormonaalsetest ja keskkondlikest.
Lõplikult tõestatud see pole.
Geenide mõju seksuaalsusele on täheldatud ka teistel geneetikute lemmikloomadel, äädikakärbsel ja hiirel. Ümarussil kui neist kõige lihtsamal väljendub see mõju aga kõige selgemini.
Ümarussid, mullas elutsevad ja bakteritest toituvad millimeetripikkused silmitud loomakesed, on enamalt jaolt hermafrodiidid: üldjoontes pigem emased, aga ühtaegu siiski ka isased. Lisaks munarakkudele on neil olemas seemnerakud ja nad suudavad iseennast viljastada. Üksteist hermafrodiidid seksuaalselt ei huvita, kuid võimaluse korral paarituvad nad puhtalt-isaste ümarussidega, keda leidub looduses aga umbes 2000 korda vähem kui hermafrodiite.
Ameerika teadlased lülitasid nüüd hermafrodiitsetel ümarussidel sisse geeni, mis tavaliselt töötab üksnes isastel ja mis kujundab välja isasele ümarussile omase kehaehituse. Et geen aktiveeriti ainult usside ajus, jäi neil kehaehitus ikka hermafrodiidile kohaseks. Muutus aga käitumine: ussid üritasid teiste omasugustega paarituda.
“Nad näevad välja nagu tüdrukud, aga mõtlevad ja käituvad nagu poisid,” ütles üks katseid teinud teadlasi, Jamie White Utah’ ülikoolist.
Uurimuse põhiautor Erik Jorgensen samast ülikoolist oletab, et tõenäoliselt võib siis inimesegi seksuaalkäitumine tuleneda peamiselt geenidest, mitte rajaneda isiklikul valikul ega kaaslaste eeskujul. Ümaruss Caenorhabditis elegans (pildil) on küll lihtne ja algeline loom, aga paljud geenid on tal meiega juba ühised ja teadlased kasutavad teda tihti mudelina, mis aitab mõista inimese geneetikat. Ent inimese aju on ussi omast ikkagi tohutult keerukam, nii et põletav küsimus, miks kujuneb inimesest homo-, hetero- või biseksuaal, jääb lahtiseks edasi.
“Kui ussil on seksuaalorientatsioon geenidesse kodeeritud, tundub usutav, et see võib ka inimesel nii olla,” arutleb Jorgensen. “Aga inimesele omane vaba tahe teeb pildi siiski keerukamaks.”
Üldiselt arvavad teadlased, et inimese partnerivalikueelistused sõltuvad tervest reast teguritest: geneetilistest, hormonaalsetest ja keskkondlikest.
Lõplikult tõestatud see pole.
Geenide mõju seksuaalsusele on täheldatud ka teistel geneetikute lemmikloomadel, äädikakärbsel ja hiirel. Ümarussil kui neist kõige lihtsamal väljendub see mõju aga kõige selgemini.