Gerdi olümpia
Kuus aastat tagasi, kui Ekspress kirjutas Gerd Kanterist persooniloo, oli tegu noore, andeka, ent sugugi mitte maailmaklassi sportlasega. "Projekt - olümpiavõitja" oli selle loo pealkiri. Šaržimeister Aivar Johanson kujutas seal Kanterit kui üht suurt skulptuuri, mida meistrimees kanna juurest alles kõpitses.
Siis sai ettevaatlikult kirjutatud, et ilmselt Pekingis on see olümpia, mil võib Kanterilt suuri tegusid oodata. Nüüd on see aeg käes.
Suur osa eesti rahvast on 19. augustiks vahuveini valmis ostnud ning kel võimalik, on võtnud ka vaba päeva, sest sel päeval peaks Kanter tulema olümpiavõitjaks. Nii usutakse. Tegelikult räägitakse avalikult - tema on meie peamine kuldmedalilootus Justkui ainult vormistamise küsimus, ei muud. Mis sest, et rida konkurente on just sel aastal teinud imelisi arenguhüppeid.
"Usun, et Pekingis tuleb väga kõva ja nauditav lahing," ütleb Eesti kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi ning lisab: "Arvan, et Gerd on selleks lahinguks valmis."
Kui paar aastat tagasi Torino olümpia eel räägiti aina Veerpalu võidust, tuli mees selle surve alt ilusti välja ja võitiski.
Kanter on nüüd sarnases olukorras. Kas peab pingele vastu?
Kanteri abimees ja mänedžer Raul Rebane ütleb sissejuhatuseks, et kõik, mis puudutab olümpiaks valmistumist, on kombes. "Kõrvalekaldumisi pole. Kõik on täpselt plaani järgi," teatab ta.
Mees, kes on aastaid esikettaheitja tegemisi jälginud ja toetanud, teab öelda, et suures plaanis on Kanteri keskmised näitajad meeter paremad kui aasta tagasi, mil ta tuli teatavasti maailmameistriks. Samuti on võrreldes varasemaga märksa stabiilsem tema 1. ja 2. katse õnnestumisprotsent. "See on tal praegu 93 protsenti. 2005. aastal, kui Gerd tuli MMil hõbedale, oli esimeste katsete õnnestumine vaid 58 protsenti."
Rebase argumendid ei jäta kahtlustele ruumi. Küll kipuvad seda vähemasti lihtsureliku vaatleja jaoks tegema konkurentide aina pikemad heited. Mario Pestano tegi juuli lõpuks uueks Hispaania rekordiks 69.50 m. Poolakas Piotr Małachowski 68.65. Hooaja alguses "laamendanud" iraanlane Ehsan Hadadi on tänavu heitnud 69.90, mis on uus Aasia rekord. Sakslasel Robert Hartingil on kirjas 68.65. No ja vana hea Virgilius Alekna, kel hooaja mark on 71.85. Võistlus tõotab tulla tõesti karm, nagu mainis alajuht Teigamägi.
Rebane jääb kogu selle jutu peale rahulikuks nagu keskmine Eesti mees järjekordsest bensiinihinna tõusust kuuldes. Mis seal ikka. Taas on tal varuks rida statistilisi argumente. "See on normaalne ja arusaadav asjade käik, et paljud mehed just sel aastal oma paremaid tulemusi teevad. Kõikidel olümpia-aastatel läbi aegade on olnud selgelt näha, et siis toimub keskmiste näitajate tõus. Olümpia on ju kõva stiimul," räägib ta. Tore küll, aga, olgem ausad, see tõsiasi veel ei rahusta.
Rebane räägib seepeale "kummalisest seaduspärasusest", mis näitab, et läbi aegade pole olümpiat võidetud isikliku rekordiga ega loomulikult maailmarekordiga. Ehk siis, kui uskuda seaduspärasust, need mehed, kes siin praegu "tulistavad", ei võida, sest Kanteril ja Aleknal on latt märksa kõrgemal.
Kui konkurentidest eraldi rääkida, siis hooaja alguses maailma kõvadele, sealhulgas Kanterile, koha kätte näidanud Hadadi võistles viimati 3. juunil Tallinnas. Rohkem pole temast kuulda olnud. "Ta on noor mees (23aastane), võistluspaus on olnud ebatavaliselt pikk. Kui ta juhtumisi siiski Pekingis on edukas, siis näitab see selle mehe imelist võistlejanärvi," märgib Rebane.
Hiiglasemõõtu, kuid mitte nii hea tehnikaga Pestano on tänavu olnud tõepoolest enda kohta erakordselt stabiilne. Kuid just suurvõistluse pinges võib tehnika alt vedada, nagu seda varem paljudega on juhtunud. Sakslane Harting teeb stabiilselt korralike heiteid, stabiilselt hea tehnikaga, ent...
Siinkohal on Rebasel varuks veel üks huvitav tähelepanek. Nimelt alla 25aastased mehed (jutt käib siis näiteks Hadadist ja Hartingist) ei ole olümpial võitnud, fenomenaalne Al Oerter muidugi välja arvatud. Tema võitis esimese kulla 20aastaselt. Tuli neljakordseks võitjaks ja on maailma suurimaid spordilegende üleüldse.
Mis puudutab Aleknat, siis Leedu legendi vastu pole Rebasel statistikat abiks. Ta ütleb lihtsalt: "Nii palju kui on teada, on tal kõik korras. Et teda võita, tuleb heita hirmus kaugele. Tuleb heita koletult kaugele, muud rohtu pole."
Ootamatult toob Rebane mängu sõna "müstika". Ta ütleb - "kvalifikatsioonimüstika". Teatavasti toimub 16. augustil kvalifikatsioonivõistlus, kust 12 lõppvõistlusele pääsejat välja sõelutakse. Ja Rebase meelest on eelvõistluses paljugi müstilist. Kuidas muidu seletada seda, et mehed, kes on aastas teinud keskeltläbi 12 000 heidet, kel peaks olema asi viimse pulgani selge, kel peaks olema käe sees heita iga ilmaga vähemalt 65 meetrit, on 100 000 pealtvaatajaga staadionil püstihädas mingi näruse 63 meetri alistamisega. "See on võistlus müstikaga. 16. august võib tuua hirmsaid üllatusi, loodetavasti mitte ühegi meie sportlasega," räägib Rebane.
Ta tuletab meelde, et Kanter on alates 2002. aastast suurvõistluste eelvõistlusel kohe esimese heitega probleemid lahendanud vaid Münchenis 2002. aasta EMil. Pärast seda tuli paaril tiitlivõistlusel tõsine põrumine. Ning viimastel aastatel, mil on mees on võitnud medaleid ja tulnud maailmameistriks, on kvalifikatsiooninorm tulnud täis päris raskelt. Ent siinkohal tuleb meenutada, mida rääkis Rebane Kanteri märkimisväärselt paranenud esimeste katsete õnnestumisprotsendist.
Mis puudutab rahva ootustest tekitatud vastutusekoormat ja närvipinget, siis selle leevendamiseks on Kanter viimasel ajal kodumail viibinud vaid mõnedel üksikutel päevadel. 4. augustil lendas ta Jaapanisse, Muragamesse, kus ta pidas viimase võistluseelse laagri ka mullu, enne võidukat Osaka MMi. 14. augustil lendab mees kahe lennutunni kaugusele Pekingisse. Ja seal, nagu öeldud, tuleb kõigepealt võita müstilisi jõude kvalifikatsioonivõistlusel ning kolm päeva hiljem pidada maha suur lahing maailma vägevatega. Muide, see, et eelringi ja lõppvõistluse vahel on varasemast pikem vahe, annab Rebase meelest eelise kogenumatele meestele. Näiteks Aleksander Tammertile. Meie vanameistrile, kellel on Pekingis omad võimalused. Kettaheide on kogenud meeste ala, keda kõiksugu muudatused rööpast välja ei löö.
PS Möödunud kolmapäeval heitis Kanter Rootsis Helsingborgis kontrollvõistlusel 69.95 ja 69.18. Kuigi mees ise oli pettunud, et 70 meetri piir jäi ületamata, olid need siiski nii head numbrid, et võib väga lootusrikkalt olümpiat oodata.
