Juhid BMW MINI disainikeskust Münchenis, millega täpsemalt tegelete?

Meil töötab kolmkümmend inimest. Tegeleme kõigi MINI teemadega, see on brändiga. Nagu ikka disainistuudios, teeme visandeid, mudeleid tooteesitlusteks, autode välimuse ja sisemuse kujundust.

Kas tegeled praegu ainult autodisainiga?

Jah, ainult autodisainiga. Sisemuse, välise kuju, varustusega. Muidugi, kuna olen hariduse poolest insenerlik tootedisainer, siis saaksin hakkama ka teiste objektide disainimisega.

Mida ütleb uue MINI disain?

See on autentne, väärtuslik bränd. Selles on MINI-le tüüpilist.  Inimestel peaks olema tore seda autot vaadata ja ka omada.

Autode disainis on alati oma koht nii traditsioonil kui ka innovatsioonil. Kuidas leida õige tasakaal – et auto oleks piisavalt uuenduslik, aga ühtlasi tuttavlikult turvaline? Teha nii, et jätkuks ka ostjaid?

Kuidas luua edukat mudelit? Vähemalt meie MINI on teadmiste ja talendi kombinatsioon, millele lisandub iseloom. Loojate eelteadmised peaksid ka tootes kehastuma. Talent avaldub auto esteetikas ja miks mitte ka erootikas – me disainime ju “tahan seda endale saada” ehk siis ihaldusväärsuse tegureid. Ja mingil viisil avaldub alati ka isiksus, kes eseme tegi. Kui vaatan tooteid, mis on minu sõprade tehtud – Audit või Volkswagenit –, siis on täpselt aru saada, kes on selle autoriks. Tunned inimest – tunned ka tema kavandatud tooteid. On tõesti tähtis, et esemed poleks neutraalsed, vaid ikka nende loojate isikupärased nägemused. Nii peaks alati olema. Vähemalt MINIs lubatakse seda.

Kui palju avaldub autodisainis soorollidega seonduv?

Üldplaanis – ei, aga kui lähed detailidesse, siis – jah. Esiteks, olen mees ja kui kujundan autot, siis avaldub seal palju minu soost tingitud aspekte. Muidugi on olemas ka meest ja naist peibutavate vormide leksika. Mehi paeluvad rohkem kolmnurksed ning ümarad kujundid; naisi jälle hubased ja nunnud “beebi” vormid, aga ka kaitsvad, täisnurksed esemed. Seega on esindatud kõik geomeetrilised põhivormid. 

Väga freudistlik, mulle tundub.

Jah, kui sa uurid vorme, siis näed, et naistel on rohkem kolmnurksed vormid, mehed sarnanevad nelinurgale, beebid on ümarad. Arvan, et kui kombineerid kaitsvat, erootilist, ihaldusväärset, lapse “kallistamisväärsust” – seega mehe, naise ja lapse arhetüüpi, siis suudad paeluda kõiki sugusid.

Kuidas on lood auto suurusega? MINI on ikka üsna tilluke. Eestis on sageli nii, et meestel on suured ja naistel väikesed autod.

See on muidugi väga falliline žest.

Ühiskondlikus plaanis on auto üks tugevamaid enesedemonstratsioone. Inimene justkui riietab end autoga. Lähed autosse ja näitad teistele, kes sa oled.

Auto on hinge protees. Kahel sool on erinevad vajadused ja eneseväljendusvahendid. Soorollist sõltuvalt vajame erinevaid proteese.

Peaksime olema õnnelikud, et naised ja mehed on erinevad, muidu oleks ju igav. Möödunud nädalala olin kontaktis Siemensi disaineritega ja nemad hakkavad ka selle teemaga tegelema. Soospetsiifikast lähtumine on kindlasti üks tuleviku disaini aineseid, millest küll keegi praegu eriti rääkida ei taha, kuna see näib vastanduvat naiste emantsipatsioonile ja ideele, et kõik on ühesugused. Ometi on inimestel ju erinevad vajadused. Kui sina pead viima oma lapsi iga päev lasteaeda, on sul teistsugused tarvidused kui su abikaasal, kes sõidab samal ajal tööle. See on reaalsus.

Alati on muidugi ka vajaduste kattuvust.

Mõned naised ei pruugi vajada autot hinge proteesiks, kuna neil on ka teisi väljendusvahendeid. Näiteks laste arv kujustab viljakust ja auto on nii vaid tarvik, mis viib inimese sinna kuhu vaja.

See on raske küsimus.

Millisele peremudelile on orienteeritud MINI?

MINI on mõeldud täiesti kõigile. Muidugi ei mahu sinna seitse inimest ja kogu krempel, mida tahad puhkusele kaasa võtta, ning  sellega ei saa “tuhande” sõbraga koos Tallinna sõita. Samas, kui oli Misanos MINIde kokkutulek, siis oli seal ka autosid Moskvast, Helsingist ja Stockholmist. Seega vist ikka saab MINIga pikki maid sõita küll.

Kui palju on igasugu MINI fänniklubisid?

Neid on jah. On naljakas, et MINI omanikele meeldib koos käia, vahetada oma muljeid. Väga paljude automudelite omanikel seda pole. Ainuüksi Misano kokkutulekul osales 1900 MINIt. Maailmas on ka vähemalt kümme MINIdele spetsialiseerunud ajakirja, mida teistel brändidel küll pole. Ja samas oleme autode arvu poolest väga väikesed. Me ei mängi erilist rolli suurel masstoodangu turul. Koguse poolest ei ole me olulised, küll aga oleme seda brändi mõttes. Inimesed tahavad osta meie autosid, isegi kui me kõigile – nagu suurtele peredele – ei sobi. See on tegelikult BMW poliitika, et arendame end spetsiifilise inimgrupi tarbeks. Meie eesmärk on püsida tipus.

Kui palju on autodisainis stiliseerimist (styling), palju on vorm tingitud praktilistest vajadustest?

See sõltub firma filosoofiast, aga ka disainerist ja firma bossist nagu mina, kes määrab, mida oma grupis kultiveerida. Eriti need suured firmad, kellel praegu on probleeme – ei hakka nimesid nimetama –, keskendusid varem väga stiliseerimisele ja nüüd ongi lõpuks pahandus käes.

Lühiajalist edu võib ju nii saavutada. Inimesed ostavad moodi headel aegadel, ostes näiteks iga kolme kuu tagant uued riided. Kui on rasked ajad, ostavad inimesed funktsiooni. Kui saad aru, et sul pole raha osta iga kolme kuu tagant uut t-särki, siis ostad sellise, mis peaks vastu kolm aastat. Siis teed hoopis teistsuguse otsuse. Sa ei lähtu värvist, kujust, vaid otstarbest ja “pikaealisusest”, valides näiteks musta klassikalisema kujuga särgi.

Nüüd, kui meil käib turul võitlus Hiina ja üldse odava Aasiaga, teevad inimesed turvalisemaid valikuid. Eelistades “vorm järgib otstarvet” (form follows function) autosid. See on ka minu eesmärk olnud. Kui teed funktsionaalseid esemeid, on toode automaatselt meeldiv ka ilma stiliseeringu ja erilise disainita. Ja kui autoril on ka teadmisi esteetikast, proportsioonist, saad täiusliku toote. Aga kui teed vastupidi, tegeled marketingiga ja disainid toote nii, et see oleks iga hinna eest teistest erinev – järgid trendi –, siis kaotad, sest trend on kohe vana. Tänast trendi ei tohi kunagi kasutada, see on juba ajalugu. Disainerid peaksid olema visionäärid ja looma omi trende.

Minu käest küsitakse tihti, et “sa oled ikka tõeline kangelane, tead trende, kuidas sa seda teed?” Ma ei tea paari aasta pärast tulevaid trende. Ma teen neid. Siis näevad teised, milline trend on. MINIga oleme ikka teadnud, et käitume õigesti, kuid seda ei ole alati olnud väga lihtne seletada meie ülemustele ja firmadele.

Saksamaal on tugev tootedisaini ajalugu. Teil on olnud Deutscher Werkbund, Bauhaus, Ulmi Disainikõrgkool. Kas inimesed eeldavad saksa disaineritelt ka nende pärandi respekteerimist?

Neis kõigis on olnud oluline vormi otstarbekuse rõhutamine ning insenerlikkus. Bauhauslased olid Kolmanda Riigi ajal kriitika all. Kui vaadata natside arhitektuuri või disaini, on näha, et kuigi nad tapsid Bauhausi, järgisid nad kooli stiili. Ka Ulmi kool oli ju poliitilistel põhjustel kriitika all ja läks lõpuks pankrotti. Tagantjärele on muidugi neid asju lihtsam hinnata. Aga mida see siiski tõestab ja mille üle ka uhke olen, on see, et saksa disainerite loomingus on praegu teatud distsipliin. See on aga väga rabe, kuna elame amerikaniseerumise, globaliseerumise, moe, masstarbimise jms ajastul. Tihti kasutatakse disainerit nagu prostituuti, et see teeks lihtsalt toote, mis tooks kasumit. Me ei saa seda lõpetada, kuna see on osa kapitalismist, aga ka kommunistlikust süsteemist. Tarbimine on see, mis hoiab süsteemi üleval. Meil ei ole õnnestunud saada täiusliku stiiliga Saksamaad, vastupidi, sageli on siinne kujundus üsna õudne. Kui peegeldad seda Šveitsi, siis näed, kuidas oleks Saksamaal olla, kui oleks kehtinud esteetika suhtes järjepidev poliitika.