Võtame Mangi ennustuse 2010. aasta augustiks: „Midagi läheb katki". Ei no tõepoolest. Päris kindlasti läheb kogu aeg midagi katki. Või septembriks: „Klaaritakse eelmisel kuul toimunu ehmatavaid tagajärgi, silutakse riikidevahelisi suhteid." Mine võta kinni. Eks tagajärgi klaaritakse kogu aeg, kusagil sõditakse, aga kusagil silutakse suhteid.

Aasta esimene pool on väga keeruline, võib tulla mõni saladus välja

Või võtame Pauksoni tänavuse ennustuse: „Igal juhul tuleb hoolega planeerida oma aega, et saada hakkama kõigega, mida elu ette veeretab. Võimalik, et üritate sel aastal omal kombel maailma parandada." Nojah. Eks me kõik üritame kogu aeg omal moel maailma parandada. Ja sellega, mis elu meile ette veeretab, tuleb tahes-tahtmatult tegeleda.

Jah. Sellegipoolest, Mangi ja Pauksoni loetakse. Tundub, et mida raskemad ajad, seda innukamalt. Loetakse nii kõvasti, et Õhtuleht üllitab järjest lugusid stiilis „Kes on Mang tegelikult". Maaleht aga hakkab internetis Mangi-trummi taguma juba nädalaid enne ennustuse ilmumist paberis. Võib vaid ette kujutada hullunud-andunud pilku reporteri silmis, kes pani kirja järgmise lause: „Igor Mangi ennustusi võib uskuda või mitte, neid võib kiita või kiruda, ent tulevikku näeb ta tihti paremini kui nii mõnigi ekspert." Tahaks kangesti tutvuda mõne rahvusvahelise eksperdiga tulevikunägemise osas.

Tulevikku näevad meie astroloogid siiski ju suhteliselt hägusena. Sageli on gurude ennustused kirja pandud kasutades tegusõnu „võib juhtuda" ja „pole välistatud" vms. See annab avara tõlgendamisvõimaluse. Näiteks ennustas Mang 2009. aastaks: „Pole võimatu, et Edgar Savisaarest saab Eesti maa ja rahva päästekomitee juht. Ja mine tea, tema paremale käele asub ehk Tiit Vähi." Tõesti, pole võimatu, et pole võimatu, et Savisaarest võiks saada sellise komitee juht. Aga ei saanud. Mingist  säärasest komiteest ega ka Tiit Vähist pole ei kippu ega kõppu. Võib-olla mõtles Mang Õnnepanga või Mõttetalgute algatusi? Aga Savisaar neid küll ei juhi.

Täiesti mööda pani Mang Rahvaliiduga, kellel pidi tänavu minema „päris hästi". Teatavasti sai Rahvaliit viimastel valimistel vähem hääli, kui erakonnal liikmeid. 1,8% kõigist häältest. See-eest IRLiga läks Mangil paremini. Neilgi pidi tänavu „päris hästi" minema.

Paukson oskab aga anda niivõrd müstilis-hämaraid soovitusi, et võtab lausa kukalt kratsima. „Tuleks kasuks meenutada 29-30 aasta taguseid aegu ja sündmusi," pakkus ta mullu. No comments. Täiesti kontrollimatu värk, isegi kui midagi meelde tuleb.

Mang ise ütleb Õhtulehele, et ainult arvutuste teel, planeetide liikumise ja märkide järgi ei saagi väga täpne olla ja pakub oma prognooside paikapidavuseks 80-85 protsenti. Ehh, ei usu. Poolt ehk võib soovi korral nii käsitleda, ja sedagi eelmainitud põhjusel.

Paukson aga pareerib juba ette kõiki võimalikke süüdistusi väitega, et seda, millega meil konkreetsemalt tegemist tuleb, saab uurida vaid kutselise astroloogi koostatud isikliku sünnihoroskoobi põhjal. Mida muud saakski ta öelda, isiklike sünnihoroskoopide koostamine ongi ju ta töö.

Ehk ongi Paukson rohkem tuntud kui tähtkuju järgi horoskoopide koostaja, Mang aga kui terve aasta paika panija. Mõlemad tunnevad oma tööd ja nišši. Mang oskab põrutada nii, et maa väriseb: „Kõik päevad on juba hullud päevad. Kas see pole märk viimsetest aegadest? Sellele on nüüd tulemas lõpp." Kohati läheb ta religioosseks: „2009. aastat võib vaadelda kui inglipasuna hüüdu kesk apokalüptilist aega", kohati emotsionaalseks: „Emake Maa nutab hukkaläinud inimsoo pärast".

Aga see meid ju ei häiri. Ikka on tore lugeda. Kohati loed nagu anekdooti. Tundub, et vastus, miks me seda teeme, peitub lihtsalt inimlikus uudishimus - mida ja kuidas ta nüüd ütleb - ei muus. Kuigi kohati võib nende ennustusi lugedes tabada end mõttelt, et kusagil olen ma seda juba lugenud. Mõni pahatahtlikum võib koguni süüdistada näiteks härra Mangi selles, et ta on uue aasta ennustuse kirjutamisel võtnud oma üle-eelmise aasta teksti  šablooniks. 2008. aastaks kirjutas Mang: „August on järjekordselt rahutu kuu, kus juhtub midagi ehmatavat ja ootamatut." 2010. aasta kohta aga: „Rahutu, võimalik et aasta kõige rängem kuu." Aga mine sa tea. Äkki ongi augustid sellised rahutud kuud.

Ent kumb kahest gigandist siis vingem on? Raske öelda. Ehk polegi selle vastust. Nad on mõlemad nähtused omaette ja täiendavad üksteist. Vaadakem või nende imidžit. Üks on maskuliinne turske taat, Harry Potteri saagast tuntud Hagridi suure musta habeme ja kuldnupuga jalutuskepiga. Temast kirjutatakse kui kunagisest südametemurdjast, kes tõmbab tähelepanu, ükskõik kuhu ta läheb. Edda Paukson on aga õrn naisterahvas, kel ei sobigi Mangi-sarnane bravuurne, ehk võiks isegi öelda, edevus. Ta on tagasihoidlik ja laitmatu reputatsiooniga. Ent kui temaga jutule saad, siis suudab ta ka betoonseina ära veenda, ükskõik milles ta siis seda veenda tahab.

Niisiis, Mang ja Paukson, nagu müstilise, arusaamatu, ent see-eest nii põneva maailma ying ja yang, toovad üksteist täiendades meie halli igapäevaellu seda nii vajalikku vürtsi, ilma milleta oleks kurb maailm. Just sellepärast on nad meile asendamatud, ning nende kuvandite pärast ei mahu ka enam keegi nende kõrvale. Pjedestaal on täidetud, seal on meie astro-kuningas ja -kuninganna. Rohkem polegi kedagi vaja.

Edda Pauksoni suurt horoskoopi saab lugeda Eesti Ekspressi homme ilmuvast numbrist.