11.07.2008, 00:00
Globaalsete ohtude edetabel
Eesti Ekspress arutas ekspertidega, millised on 10 kõige tõsisemat üleilmset ohtu.
Iga sajand toob endaga kaasa teaduslik-tehnilise edukäiguga kaasnevad uued
hüved. Paraku on nendel magusatel viljadel liiga sageli mõru
kõrvalmaitse. Füüsikas, bioloogias, psühholoogias tehtud
avastused lubavad luua üha võimsamaid ja erakordselt ohtlikke
relvaliike ning tööstuse, kommunikatsiooni ja transpordi arengu
kõrvalnähud toovad märkimisväärset kahju keskkonnale
ja inimese tervisele, kulutavad planeedi loodusvarasid. Milliste probleemidega
seisab inimkond silmitsi lähimate aastate ja aastakümnete jooksul?
1. Biotehnoloogiliste eksperimentide
kõrvaltoimed
Biotehnoloogia on investoritele
tõeline kullaauk: see turg kasvab igal aastal üle 20 protsendi.
Seejuures on biotehnoloogilised eksperimendid juba praegu andnud
tõsise löögi mitte ainult keskkonnale, vaid ka inimesele
endale. Nii näiteks muutuvad geenitehnoloogiliselt
muudetud toodete tarvitamisel inimese mitmete organite biokeemilised
protsessid ja see ohustab tema tervist.
2.
Kübersõda
Praegu on USAst saanud
küberrünnakute eest kõige paremini kaitstud riik. On ilmnenud,
et palju suurem oht ähvardab neid maid, kus
kasutatakse võõrriikides loodud tarkvara. Teoreetiliselt
võib tootjafirma eriteenistuste tellimusel viia suvalisel hetkel rivist
välja kogu võrgu, mis kasutab tema tarkvara.
3.
Kontrollimatu ränne
Paraku tõlgendavad
ümberasujad uuel kodumaal kehtivaid seadusi ja norme, lähtudes oma
kohalikust kultuurist. Sellepärast nad kas ei võta neid üldse
omaks või kasutavad ära oma isiklikel eesmärkidel. Selle
tulemusel ei tunne migrandid, kellesse eurooplased suhtuvad kui
kaasmaalastesse, tegelikult mingit huvi lõimumise vastu nende
ühiskonda, vaid loovad oma kinniseid asumeid, nagu näiteks Pariisi
eeslinnades (mille elanikkond suhtub vaenulikult riiki, milles elavad).
Selliste protsesside areng võib vallandada kodusõjad.
4. Üleilmne soojenemine
Viimase 30
aastaga on meie planeedi temperatuur tõusnud 0,6 kraadi. See esmapilgul
tühine kliimamuutus toob kaasa arvukaid ohvreid. Nii on järsult
kasvanud südame-veresoonkonna haigustesse haigestumine: mõned
erakordselt kuumad suveperioodid maksid elu 15 000 prantslasele ja
35 000 inimesele Euroopa teistes riikides. Vähem ohtlikud ei ole
kliima muutumisega kaasnevad epideemiad ekvatoriaalsetes ja subekvatoriaalsetes
piirkondades.
5. Psühhotroonsed relvad
Esimesed psühhotroonsete relvade loomise katsed tehti juba
1950.–60. aastatel. Traditsiooniliselt on see uurimisteema olnud nii USAs
kui ka N Liidus üks kõige huvipakkuvamaid ja salastatumaid.
Arendustegevuse range konfidentsiaalsuse tõttu on meil raske
kindlalt väita, millisele tasemele selle valdkonna uurimisega on
jõutud. Igatahes ei ole kahtlust, et inimaju
tööpõhimõte lubab tõepoolest töötada
välja relvi, mis on suutelised inimest eemalt mõjutama.
6. Geofüüsikalised relvad
Kuigi seda ei
saa täie kindlusega öelda, levib sõjaliste ekspertide seas
arvamus, et ameeriklaste Alaska uurimisjaamas, mis rajati projekti HAARP
(virmaliste piirkonna aktiivse uurimise programm) raames, katsetatakse
atmosfääri mõjutamise mehhanisme, mille abil on
võimalik häirida raadiosidet suurtel territooriumidel ja
hävitada raadiokiire levialasse sattunud lennuaparaate, kutsuda esile
maavärinaid ja tsunamisid. Praegu on geofüüsikalise relva
kõige enam uuritud ja rakendatud
toime vihma ja põua provotseerimine, milleks puistatakse lennukitelt
alla kuiva jääd, hõbedat ja baariumi.
7.
Joogivee puudus
Rahvusvahelise Veeressursside Juhtimise
Instituudi (Colombos) 700 teadlase koostatud raportis viidatakse, et juba
praegu puudub 1,2 miljardil inimesel juurdepääs puhtale veele, 2,6
miljardil – kõige algelisemale kanalisatsioonisüsteemile.
Prognooside kohaselt hakkab kulutatava joogivee hulk ajavahemikus
2035–2045 võrduma veevarude taastumismahuga. See on globaalse
veekriisi indikaator. Arvestades, et tööstusettevõtete
veetarve kasvab pidevalt, võib kriis tabada meid tunduvalt varem.
8. Nafta- ja gaasipuudus
Traditsioonilised
energiaallikad ammenduvad. On teada, et naftakompaniil BP jätkub naftat 10
aastaks, ExxonMobilil – 12 aastaks, Vene firmadel (kui uskuda Venemaa
loodusvarade ministeeriumi prognoose) – 30–50 aastaks. Toormevarude
suurendamisvõimalusi on vähe, veel hõlvamata leiukohad aga
paiknevad raskete kliimatingimustega aladel. Globaalset kütusedefitsiiti
oleks võimalik leevendada mittetraditsiooniliste energiaallikate,
tuule-, päikese-, tuumaenergia ja biokütuse kasutamise
laiendamisega.
9. Tehnoloogilised katastroofid
Tehnilise progressiga kaasnevad vältimatult järjest uued
tehnoloogilised ohud. Neist üks peamisi on see, et üha vähem
inimesi orienteerub selles, mis kuidas töötab. USA teadlane John
Leslie kinnitab oma raamatus “Maailma lõpp”, et
järgmise 500 aasta jooksul on inimsool 30protsendiline
tõenäosus hukka saada kontrolli kaotamise tõttu
tehnoloogiate üle, mis võivad põhjustada aatomisõja
või kunstlikult loodud mürgiste keemiliste ja bioloogiliste ainete
lekke.
10. Kolmas maailmasõda
2007. aasta oktoobri keskpaigas teatas USA president George Bush, et kolmas
maailmasõda on võimalik ja algab juhul, kui Iraan arendab
välja oma tuumarelva. Oma esinemises kinnitas Bush prognoose, mille
kohaselt just olukord Iraanis on seotud hüpoteetilise, rahvusvahelise
ulatusega sõjalise konflikti algusega. Maailma eksperdid pakuvad
sündmuste arenguks mitmeid variante. Üks nendest, mida nimetatakse
teistest sagedamini, väidab, et kolmas maailmasõda kordab
osavõtjate ja löögisuundade osas teist. Tõsi, selles
osaleb tingimata ka Hiina. Ja sõja kulgemist hakkab mõjutama
islamimaailm. Globaalse sõjalise konflikti ajendiks võib saada
suvaline tuumalöök. Piiriülese Koostöö Assotsiatsiooni
strateegilise planeerimise teenistuse juht Aleksandr Sobjanin kinnitab:
“Kolmas maailmasõda tuleb vältimatult. Ajavahemikus
2008 kuni 2014. Vaatamata selgitustele, millega motiive ametlikult varjatakse,
hakatakse sõdima ressursside pärast. Selles sõjas teevad
kaasa USA, Euroopa Liit, Hiina ja Venemaa. Sõjategevus aga toimub islami
ebastabiilsuse piirkonnas Marokost kuni Hiina Xinjiangini ning kagus Malaisia
ja Indoneesiani, kuid kõige aktiivsemalt Lähis-idas ja
Kesk-Aasias.”