Golf läheb metsavahele kõndima

Volkswagen magas kompaktsete linnamaasturite sünni ja tõusu kapitaalselt maha. Ent ehk võimaldab viimase naerja staatus ka kõige paremini naerda? Proovisõit Tiguaniga lubab arvata küll, et omasuguste seas peaks ta hõivama samasuguse koha nagu Golf kompaktautode hulgas.

Läks nii, nagu arvata oligi. Või nagu karta oli, ütlevad pessimistid. Volkswageni kompaktne linnamaastur Tiguan näeb välja nagu Touaregi vähendatud koopia. Mis ei pruugi iseenesest halb olla. Touareg ju müüb mis mühiseb, ja kes ei tahaks läbiproovitud retseptil liugu lasta? Aga kahju on sellest, et kahe aasta eest suure hurraaga esitletud idee­auto Concept A efektsest välimusest seeriamasinale suurt midagi ei jõudnud.

Ehk avaldas mõju revolutsioon Volkswageni juhtkonnas? Wolfgang Bernhard, kes Concept A esitluse eel oli just margi uueks bossiks tõusnud, on tänaseks ammu põlu alla sattunud ja firmast minema löödud. Tiguani vaadates jääb aga mulje, et uued juhid üritavad Volkswagenist teha igavuse maailmameistrit (tõele au andes – kõva konkurentsi pakub üks tundmatuks jääda sooviv Jaapani kompanii).

Siinkohal ka halvad uudised lõpevad. Sest olgem ausad – Tiguani kujul on tegu väärt sõidukiga.

Lipukirjaks ülelaadimine ja otsepritse
Tehniliseks baasiks on tal mõistagi viienda põlvkonna Golf. Nelikveo võtmeelemendiks on Haldex – elektrooniliselt juhitav vedeliksidur, mis jagab mootori pöördemomenti esi- ja tagasilla vahel. Normaaloludes suundub 90% veojõust ette, vajadusel suudab uusima põlvkonna Haldex aga Tiguani sisuliselt tagaveoliseks muuta.

Mootorivaliku kohta teatab Volkswagen uhkelt, et kõik viis jõuallikat on ülelaadimise ja kütuse otsepritsega. Esialgu on saadaval küll vaid kaks.

1.4 TSI põletab bensiini ning arendab topeltülelaadimisega (mahtkompressor ja turbo) 1,4-liitrisest töömahust 150 hobujõudu. 2.0 TDI tuleb esiti müügile harjumuspärases 140hobujõulises forsseeringus, sisuliselt on aga tegu uue põlvkonna diisliga. Eelmise põlvkonna pumppihustite asemel hoolitseb kütusesegu silindritesse toimetamise eest ühistorupritse (Common Rail). Mis mul sest kasu, küsib potentsiaalne ostja. Esiteks teeb Common Rail vähem müra. Oluliselt vähem. Teiseks on mootor puhtam, täites ka Euro5 norme. Tulevikus jõuavad müügile veel bensiinimootori kaheliitrised erimid (170 ja
200 hj), kangem versioon (170 hj) tuleb ka diislist.

Proovisõidul saadud muljed lubaksid eelistada pigem bensiinimootorit. Diisel veab küll tuntavalt jõulisemalt, ent tema koostöö manuaalkäigukastiga on kõike muud kui harmooniline. Vähegi äkilisemal paigaltvõtul lendab tuuridelugeja osuti silmapilkselt punasesse piirkonda ning auto sööstab edasi kui kurjast vaimust vaevatu. Käiguvahetuse ajal aga kukuvad pöörded nii madalale, et kogu saavutatud hoog hääbub.

Automaatikaga paaris käitub diisel aga eeskujulikult ning moodustab raskete olude tarvis kahtluseta parima kombinatsiooni. Kui hind muidugi välja arvata. Täpsed numbrid Eesti kohta hetkel veel puuduvad, ent Saksamaal küsitakse odavaima Tiguan 1.4 TSI Trend&Funi eest 26 700 eurot.

Asfaldile üks, metsa teine
Tiguan liigitub linnamaasturiks, ent sajaprotsendilist tõupuhtust talle siiski omistada ei saa. Seda kahel põhjusel.

Concept A esitluse ajal räägiti võimalusest, et selle seeriavariant astub areenile koguni kahes versioonis. Üks neist pidi olema puhas asfaldi­sõiduk, teine eeskätt maastikul liikumiseks mõeldud. Praktikas realiseerus see kuulujutt eri varustustes. Maastikuorientatsiooniga Tiguan Track&Field sai altpoolt nuditud esispoileri, mis võimaldab autot lõhkumata kuni 28kraadist pealesõidunurka. Trend&Funi ja Sport&Style’i ninatükk on täidlasem ning pealesõidunurk piirdub 18 kraadiga.

Erinevusi on veel: Track&Field evib ka ühe nupulevajutusega kättesaadavat offroad-sõidurežiimi. Sellega muudetakse paljude elektronabimeeste töökarakteristikud aeglase turnimise jaoks sobivaks. Ka gaasipedaal saab vähemtundliku, maastikusõidu tarbeks sobivama karakteristiku.

Väliselt on Track&Field oma sõsaratest eristatav esiosas ilutseva alumiiniumikarva “karterikaitse” järgi. Kuna see valmistatakse plastmassist, siis kaitseb ta tegelikult vaid tolmu eest. Puhas illusioon? Siiski mitte, karteripõhja all asub ehtne, paksust terasplekist pantser, millest auto mõistliku pruukimise korral agregaatide kaitsmiseks kindlasti piisab.

Multitalent
Teine (hea) omadus, mis Tiguani maasturite killast lubaks välja arvata, on tema mahutavus. Seesistujale jääb tunne, et ta reisib pigem mahtuniversaali kui maastikusõidukiga. Eriti uhke tunne on teises reas, sest see asub nagu kinos eesmisest kõrgemal. Ja ehkki auto pole teab mis kõrge, jagub pearuumi kõigile lahedalt. Tagaiste on mõistagi osade kaupa kokku­klapitav ning pikisuunas 16 sentimeetri ulatuses liigutatav.

Avarale kabiinile sekundeerib vääriliselt pakiruum – minimaalselt 505, maksimaalselt 1510 liitrit. Kahes kallimas varustusversioonis saab alla keerata ka parempoolse esiistme seljatoe, mis võimaldab kabiinis vedada eriti pikki esemeid. Ent tähtis pole mitte ainult suurus, vaid ka mass: sõltuvalt versioonist ulatub kandevõime kuni 650 kiloni ja veetava haagise mass 2,5 tonnini.

Märksa olulisemana näivad siiski tema igapäevaselt pruugitavad omadused. Tiguan liigub kui ehtne Volkswagen. Teelpüsivus on eeskujulik, juhitavus samuti ning vedrustuse seade on esmamulje järgi isegi mugavam kui näiteks Golfil. Lühidalt kokku võtta püüdes – Tiguan oskab kõike.

 

Volkswagen Tiguan 1.4 TSI 4Motion

Mootor	R4 1390 cm3
Võimsus	150 hj
Tippkiirus	192 km/h
Aeg 0-100 km/h	9,3 s
Tühimass	1546 kg
Pikkus/teljevahe	4427/2604 mm
Pakiruum	505-1510 l
Kütusekulu (B)	8,4 l/100 km
CO2 pääst	199 g/km
Hind alates	pole teada