Gripivaktsiin kahandab suremust südame-veresoonkonna haigustesse

Juba sajand tagasi oli teada, et mitmetel ägedatel nakkushaigustel on ateroskleroosi tekkes oluline osa. Tegelikult on ateroskleroos väga vana haigus, seda on leitud ka antiikajast pärit muumiatel. Nendest teguritest aga, mis viivad naastude põletikust südamelihase infarktini, pole tänaseni täiesti aru saadud. On püstitatud ka hüpotees, et mõnede patsientide puhul on selleks olnud grippi haigestumine, kuivõrd gripiviirus tekitab märkimisväärselt ägeda arterite seinte põletiku. 

Gripi vastu vaktsineerimine on südamehaiguste eest kaitsva toimega. 

Eri uurijad on jõudnud eri uuringutes sarnaste järeldusteni, et gripi vastu vaktsineerimine on kaitsva toimega südameveresoonkonnale.

Gripi vastu vaktsineerimine on seotud ootamatult suure südameveresoonte haigestumiste vähenemisega, mis kõigub 20–70 protsendini, olles keskmiselt 50 protsenti. Epidemioloogilised uuringud on andnud ajalise järgnevuse – seitse kuni kümme päeva pärast grippi ägeneb südameveresoonte haigus.  

Ameerika Ühendriikides juhindutakse soovitusest vaktsineerida gripi vastu suure südameveresoonte haiguste riskiga isikud. See soovitus hõlmab ka suure riskiga isikutega koos elavaid pereliikmeid, sh lapsi.

Ameeriklased on seadnud enesele eesmärgiks vastavalt riiklikule programmile "Terved inimesed 2010" saavutada 60protsendiline hõlmatus iga-aastase gripi vastu vaktsineerimisega 18–64aastaste hulgas ja 90protsendiline üle 65-aastaste hulgas.

Senist hõlmatust peetakse liiga väikeseks, kuigi 18- kuni 49aastastest ameeriklastest laseb end vaktsineerida igal aastal 23 protsenti, 50–64aastastest 49 protsenti ja üle 65aastastest 77 protsenti. 

Refereeritud: Madjid M et al. Influenza and cardiovascular disease. Is there a causal relationship? Texas Heart Institute Journal. 2004; 31:4-13.